Teller plõksib

41 lõpetanud segatiimi seas tulime 14ndaks (esialgsed tulemused). Pole paha, arvestades, et tiimi kaks liiget tegid öist võistlust esimest korda ja üks neist (mina) oli alles esmaspäeval kerges palavikus ja teine on enam-vähem taastunud mandlioperatsioonist. Täna on keha mõnusalt kange. Mõnusalt seepärast, et mulle meeldib see tunne, mis peale ägedat sporti on, et nagu natuke uhke kah, et sai lihastele selline koormus antud, et nüüd natuke annavad märku. Ilmselt mingi kontoriroti massohism, et igasugune oma kätega ja reaalset märki jättev tegevus on parem, kui niisama klahvitoksimine.

Mis meelde jäi...

* Trepimäelt/Seinamäelt (kumb ta siis nüüd oli?) 4 korda üles-alla ronimine. Oi jah. Proovige.
* Rattaga Väikese Munamäe tippu ronimine. Sama. Pärast söögilauas mingi entusiastlik A-raja läbija rääkis, kuidas see oli eriti fun olnud, et nad rõõmuga sõitsid (sic!) üles ja alla seal.
* Otepää lähedal metsa all hõõgunud jaaniussid.
* Inimjaaniussid e. öisel ajal pealambidega mööda metsaaluseid ja teid ringi kondavad sportlased. Ilus.
* Varahommikune tund päikesetõusu järel. Lõuna-Eesti on kuradi kaunis koht.
* Mälu järgi orienteerumise hädad. No ei ole orienteerumist eriti teinud ja puudub oskus ja harjumus punkte pähe jätta. Seal oleks võinud pagana palju kohti võita...
* Energiageelid maitsevad rõvedalt. Kellogsi müslibarid on head.
* Loe juhendit kolm korda, sest ilmselgelt ei suuda ma kahe korra lugemisega aru saada, et kuivi riideid pole mõtet alguses kaasa võtta. Sest korraldajatel on kuri plaan kõik täisvarustuses ujuma ajada.
* Peale ujumist natukeseks peaaegu kadunud hääl.

Väga lahe oli, soovitan. Järgmine kord võtan oma sammu-distantsilugeja kaasa.

Vaata, mis teised Xdreamist kirjutavad.