Olen viimased paar aastat järjest väiksema seljakotiga reisidel käinud. 2,5 nädalat Vietnamis ja Hong Kongis said kenasti 35 liitrise kotiga tehtud. Ka praeguseks pikaks reisimiseks ei tahtnud asjatult palju kola ja suurt seljakotti kaasa vedada. Peale pikka otsimist soetasin endale 45 liitrise Berghaus Arete (kaalub 1 kilo), mis väga kerge ja väheste nimme- ja seljatugedega. Pigem mõeldud päevaseks tippu ronimiseks, kui pikkadeks jalgsimatkadeks. Kuna teadsin, et täiskotiga pikki vahemaid läbima ei pea, siis see mulle väga muret ei teinud. Koti ainsaks miinuseks on alumises otsas oleva “ukse” puudumine. Muus osas minu vajadusteks ideaalne. Ka päevasteks vulkaanivallutusteks.
Kogu reisile mõeldud kola mahtus täpselt kotti ära, aga pamp tuli üsna raske. Praegu olen üle kahe kuu teel olnud ja paar mõtet, kuidas koti kaalu vähendada, kui augustis Eestis käin.
- Praegune MacBook (2,4 kilo) mingi kerge netbooki vastu vahetada. Kaaluvõit 1,3 kilo. Isiklikust arvutist loobuda ei taha, siin sees on mu filmid, muusika, meilid. Kasutan arvutit kohati päris palju, et lennupileteid otsida, sihtkohtade ja transpordi kohta infot leida jne.
- iPod touch jääb koju. See sai testimiseks kaasa võetud, et näha, kuidas ta asendaks sülearvutit ja üksiti toimiks ka telefonina, sest Skype ju jookseb seal peal. Kaaluvõit 150 grammi.
- Jooksutossud jäävad koju. Portugalis jooksin, Hispaanias ka natuke, aga peale seda pole neid kordagi vajanud ja ei vaja ka. Kaaluvõit 500 grammi.
- Habemeajamisasjad (pardel, aftershave) jäävad koju. Kohalikke habemeajajaid külastada on palju lõbusam. Kaaluvõit 200 grammi.
- Pulsivöö ja spordikell jäävad koju. Kaaluvõit 100 grammi.
Kokku annab vähemalt 2 kilo seljakoti kaalust kokku hoida. Ruumi on mul kotis üle juba Hispaaniast alates, nimelt õnnestus kalipso sinna hoiule jätta, sest Nicaraguas on vesi suppsoe. Kott oli pakituna nii väike, et Hispaaniast Nicaraguasse sain puhtalt käsipagasiga lennata. Euroopasse naastes tahaks seda trikki korrata.
NYC-is jäi näppu suvaline agaramale tervisesportlasele suunatud (reklaam)ajakiri ja sealt leidsin päris pika nimekirja kergemaid treening- ja võislustosse (mitte päris profisportlase võistlustossud). Endale üllatuseks oli seal peotäis firmasid ja mudeleid, millest varem kuulnudki pole. Ehk pakub veel mõnele jooksuhuvilisele külastajale huvi. Järjekord on juhuslik ja tutvustused olid pinnapealsed, et nende põhjal midagi soovitada ei julge. Nagunii tuleb tossu ikka jalga proovida.
Ecco Bioma A (pildil)
Adidas Adizero Boston
Asics GT-2140
Karhu Stable
New Balance 904
Brooks Glycerin 7
Newton Gravity
Merrell CT Marquis
Under Armour Illusion
Saucony Progrid Triumph 6
Zoot Ultra Tempo 2.0
Pearl Izumi Syncrofloat III
Nike Zoom Skylon+ 11
Reebok Premier Ultra KFS VI
Puma Concinnity III
Mizuno Wave Rider 12
Ise olen seni Nike’ile truuks jäänud. Peamiselt nende Nike+ jubina pärast, sest sellega hea lihtne jälgida, kui pikalt ja mis tempoga jooksnud oled. Alternatiiv oleks GPS-iga pulsikell muretseda, aga ei ole suutnud endale sellise investeeringu vajalikkust põhjendada.
Täitsa põnev oleks need erinevad tossud läbi joosta, saaks ehk veidi paremini aru, et mis mu jalale sobib, mis kiirusele ja vastupidavusele kaasa aitab, mis pigem väsitab, kas eelistan vähem või rohkem tuge jne.
Fjällraven C2C 40
Lower alpine Airzone Centro 45+10
Osprey Kestrel 38 (mis väikseks jääb)
Fjällraven meeldib oma tagasihoidliku ja veidi retroliku disainijoone poolest, aga võib-olla lõpetan hoopis eriti kerge otsa Karrimoriga. Rando kommentaarides pakutud Haglöf tundub ka põnev. Matkaspordis oli kahjuks 35-50 suuruste valik üliväike, tuleb ilmselt NYC-ist või Londonist leida.
Seekordseks kingituseks iseendale sai Urri lenksusoojendus. Olen näppe viimase pooleteise aasta jooksul piisavalt külmetanud. Tänase -1 koju Motoboxist koju sõites oli küll mõnus tunne. Kui veel lenksumuhvid ka peale panna, siis on talv puhas rõõm. Nüüd talvekumm ka all, julgeb jälle sõita.
Vietnamist tagasi tulles Helsingi lennujaamast suht juhuslikult ostetud Luhta talvejope (hea, et tagasiteel meenus, et mul Eesti talves midagi selga poel panna) näitas samuti, et soomlaste riideinsenerid on täitsa nutikad. Üllatas, kui hästi see üldse mitte motikaga sõitmiseks tehtud jope tuult ja külma pidas. Mingeid kaitsmeid loomulikult sees pole ja ka hõõrdumise-rebenemise suhtes on “päris” motojoped paremad, aga hea teada, et arsenalis veel üks jahedama ilma sõidukindel riietusese.