Teller plõksib

Olen Samsungi uuest Wave mobiiltelefonist kirjutama hakates natuke segaduses, kuidas asjale läheneda. Kas võtta seda kui telefoni või hoopis kui taskuarvutit. Kõhklusi suurendavad ühest küljest suurepärased rakendused, hea kasutajaliides ja väga hea kõnekvaliteet, teiset küljest lastehaigused, sest Wave’is kasutab Samsung esmakordselt uut operatsioonisüsteemi Bada. Aga räägime kõik järjest ära. Kõrvale võib Wave’i promosaiti vaadata.

Esmamulje Wave’ist on väga positiivne – metallist kere, millel puuduvad nagisevad osad või plaadid, õhkab korraliku disaini ja kvaliteetse kokkupanemise järele. Komplimente sai disain nii meestelt, kui naistelt, nii IT-nohikutelt, kui hipsteritelt. Kätte võttes tuli nii mõnelegi üllatuseks, et see läikiv ja stiilne korpus on libedavõitu. Kuivast käest kippus Wave ka minul aeg-ajalt minema lipsama. Umbes 5300 krooni maksva nutitelefoni puhul natuke nõutuks tegev aspekt.

Ekraanist ei saa üle ega ümber. Pea kogu suhtlus (paar füüsilist nuppu korpuselt ikka leiab) telefoniga käib 3,3-tollise 480 x 800 Super AMOLED (loe = eriti kirgas ja selge) puutetundliku ekraani abil ja Samsung on siin 10 punktise soorituse teinud. SMS-ide ja ekirjade toksimine on kiire ja täpne, vigu tuli virtuaalklaviatuuril ette harva. Mitmikpuude funktsioneerib vigadeta ja kogu selle näppudega vehkimise juures ei lähe ekraan liiga rasvaseks. Ereda päikse käes on ehk vaid fotode vaatamine häiritud, seal jääb kontrastist puudu.

Helistamisest võiks kirjutamata jätta, kõik töötab nii nagu eeldasin, kvaliteet on hea ja… see on vist selline asi, et kui midagi kirjutada pole, siis on kõik kõige paremas korras. Telefoni kõrva äärde tõstes lülitatakse ekraan välja, mis loodetavasti natuke aku kokkuhoidu annab.

Kahjuks ei saa nii hästi kirjutada telefoniraamatust (ja kalendrist), mida arvutiga sünkroniseerida tahtsin. Tundub, et Apple’ist pole Samsung kunagi midagi kuulnud. Ja kuna telefon ning Bada OS on niivõrd uued, siis ei paku Apple ega ükski sõltumatu tarkvaratootja mingit mõistliku lahendust, kuidas Mac-ist kontakte ja kalendrit Wave’i saada.

Kõige lihtsam peaks sünkroniseerimine olema neile, kel võimalik kasutada Exchange ActiveSynci. Piisab serveri defineerimisest ja edaspidi püsivad kontaktid, kalender, taskid jne ise sünkroonis. Miks ma üle-eelmisest lauses “peaks” rõhutasin? Sest netiõpetustele vaatamata minul see ei õnnestunud. Network error ja kõik. Tunnistan ausalt, et ei tea, kas viga minu seadistusoskuses, Bada OS-i ja serveri koostöövaimu puudumises või netiühenduses.

Windowsikasutajad saavad kõikvõimalikku infot (kontaktid, muusika, filmid, fotod jne) vahetada USB-i juhtme abil. Selleks on vajalik Samsungi enda tarkvara Kies, mis on nende vastus Apple’i iTunes programmile.

Kaamerasse on Wave’is surutud 5 megapiksline sensor ja 720 HD filmiklippide salvestamise võimalus (allpool üks näide). Pilti teeb mobla vahvasti, hoolimata väikesest päästikunupust oli teravustamise tunnetamine lihtne. Pildid sain tehtud ka ühe käega rattasõidu pealt, kuigi kohmitsemist veidi oli, sest telefoni toetav pöial kippus ekraanil mingeid seadistusi aktiveerima. Suisa geniaalselt on lahendatud panoraamfotode tegemine, kus fotokas värvilise raamiga sind juhib ning õigel hetkel ise järgmise pildi ära teeb. Tulemus oli mobiilikaamera kohta väga kõva. Tehtud pilte näeb mu Flickri galeriis.

Üks väike, aga hästi mõnus lahendus on Wave’is ekraani ülaosa staatusriba (kus näidatakse võrguinfot, infot uute sõnumite jne kohta) klikkimisel avaneb wifi, Bluetoothi, vaikse oleku sisse-välja lülitamine.

Aku kestuse kohta lubab Samsung, et ooterezhiimil pole 600 tundi midagi laadida vaja. Selliseid julgeid väiteid tasub alati kerge skepsisega võtta. Pealegi, ma tahaks näha kasutajat, kes iga natukese aja tagant Wave’iga midagi veebist ei kontrolli, pilti ei tee või superhea 3D graafikaga rallimängu ei käivita. See sama rallikas kujunes mulle testnädala jooksul Wave’i suurimaks tõmbenumbriks. Ja põhjuseks miks igal öösel akut laadisin :)

Sagedase laadimisega peaksid tänased nutitelefonide omanikud nagunii juba harjunud olema, mina seda kuidagi probleemiks pidada ei oska.

Mobiilse interneti kasutamisel jättis Wave mind hätta. Wifi töötab kõikjal ideaalselt. Isegi Tallinn-Tartu rongi aeglase ühenduse otsas said meilid tõmmatud, Twitter ja Facebook kasutatud. Kui aga wifit pole, siis mobiilside ei toiminud ei Tele2 ega EMT-i võrgus. See sama Network error teade ja kogu lugu. Kasutusjuhend on selle kohta pealt täiesti kasutu. Kui Samsungilt selle kohta infot saan, siis täiendan kindlasti siinset juttu.

Katsetasin selle pildi puhul “vana foto” efekti, mis nurgad tumedamaks ja udusemaks tegi.

Funktsionaalsusest lõppu lõik muusikamängijast ja raadiost. Kui mp3-mängijana on Wave tore, kasutajaliides ilus ning intuitiivne, külge ühenduvad suvalised 3,5 mm kõrvaklapid ja helipilt mõnus mahlane, siis raadio oli pettumus. Õues tabab ta kanaleid ilusti, aga Tallinna kesklinnas tavalisse uuselamusse jalutades oli tugev signaal vaid Pereraadiol (ma olen kindel, et neil on tugev signaal ka 10 meetri sügavusel maa all). Paar ragisevat kanalit suutis Wave veel tuvastada, normaalseks muutus olukord alles akna juurde minnes.

Kirjutasin alguses lastehaigustest, siin paar näidet. Esiteks tekstisisestus kirja kirjutamisel. Toksid rõõmsalt teksti, paned lause lõppu punkti ja loodad, et a) Wave mõistab, et järgmine lause võiks automaatselt suure tähega alata ning b) virtuaalklaviatuur lülitab numbrite/sümbolite vaatelt tagasi tähestikuvaatele. Looda sa, ise pead kõike klikkima. Ega see ju palju aega võta, kaks sõrmepuudet, aga just sellised väikesed viimistlemata kohad näitavad, et paranemisruumi on.

Teiseks näiteks on Samsung Apps e. rakendustepood, kus valik hetkel tagasihoidlik. Ühel päeval läks Appsi ikoon ärevaks, et mul on mingile rakendusele uuendus. Klikin asja uurima ja mulle kuvati nimekiri kõikidest rakendustest, mis üldse kunagi paigaldanud olen. Enamiku neist juba ka eemaldanud. Pole ühtki viidet, millisest neist uusversioon välja tuli.

Kui oma arvustust üle loen, siis tundub, et üsna palju on vigade kallal irisemist ja fakt, et tegelikult mulle Wave meeldis, jääb peitu. Ehk on asi selles, et nutitelefonide pakuvad väga laialdast funktsionaalsust ning paratamatult tekib võrdlus päris arvutitega. Nii jääb viimistlusvigasid rohkem silma. Bada on on tegelikult väga teretulnud nähtus, iPhone’ile ja Androidile on vaja konkurenti, sest vaid nii toimub hoogne areng paremate ja mugavamate lahenduste suunas.

Wave’i võimsus, hea graafika ning kasutajaliides, hästi viimistletud rakendused suhtluseks (nii SMS, kui meilindus, kui Twitter ja Facebook), meediahaldus jne jäävad ootama püsivara uuendust, mis konarusi siluks.

Samsung Wave peaks juuli alguses Eesti mobiilioperaatorite müügiletile jõudma, hind kuhugi 5300 krooni kanti. Aitäh Samsung Eestile, kes telefoni testimiseks andis.

Samsung Wave’i on ka Kahvli poisid arvustanud.

Kõik teleritootjad rõhuvad uute mudelite puhul kiirele netiühendusele ja sellele, et ühel või teisel moel on seal saadaval sisuteenused, mida täna kasutaja/vaataja harjunud pigem arvutiga seostama. No näiteks Youtube’i videod, USA-s ülipopulaarne Netflixi videolaenutusteenus, ilmainfo jne. Ka LG pole ses suhtes erand ja sisuteenuste tähtsust rõhutati pidevalt. Kõigi soov on, et teler muutuks passiivsest tarbimiskanalist aktiivseks… ikkagi tarbimiskanaliks.

Ajakirjanike küsimuse peale, et kuidas kohalik sisustootja oma teenusega LG telerisse saab jäi lõpuni rahuldav vastus saamata. Läbirääkimised käivat nii Ukrainas kui Venemaal (suurkorporatsioonile omaselt on Baltikum idaregiooni hulka kuuluv) kohalike sisutootjatega, aga mulje jäi, et tegu on pigem ükshaaval lähenemisega. Tulevikus on plaanis Apple’i AppStore’i tüüpi avatum lahendus, kuhu kõigil lihtsam pääseda. See avaks uue tohutusuure turu näiteks täna mobiilidele pisikesi mängukesi tootvatele firmadele, aga loomulikult ka sotsvõrkudele a la Facebook, meelelahutusettevõtetele jne jne.

LG presentatsioonist silma jäänud tulevikuennustused ja muud märkmed:

2013 a. on 55% müüdavatest teleritest LED-id.
2013 a. on 50% maailmas müüdavatest telekatest 3D.
2013 a. on 90% maailmas müüdavatest telekatest broadband ühendusega.
2010 tuleb turule 42 3D filmi (2009 aastal tuli 17).
LG võidab Baltikumis kõvasti turgu. Eestis 2008 10,2%, 2009 29,7% (Philips suurim kaotaja).
2010 teises pooles tulevad LG-lt ka 3D LCD- ja plasmatelekad (loe: odavamad 3D telekad).

Demotud 15-tollist OLED teler (EL9500) (ülal pildil) oli tõesti superpildiga ja superõhuke. OLED-i eelis ongi pildikvaliteedis, madalamas voolutarbes ja tavalise taustavalgusega LCD ekraanidest oluliselt õhemas ehituses. Ideaalne ekraan, mida sülearvutites kasutada. Hind on täna aga päris soolane – 1800 eurot.

Eduka neljapäeva veetmiseks on mitmeid võimalusi. Mina valisin variandi C ehk kiiruskatse Tallinn – Riia – Tallinn. Riiga sellepärast, et seal oli supersoe ilm, hea toit ja lisaks näitas LG Electronics uusi 3D tipptelereid, mille esimesed 2 mudelit mai jooksul Eestis poodi peaksid jõudma. Lisaks oli väljas üliõhuke (3,2 millimeetrit) 15-tolline OLED ekraan, mis suurim seeriatootmises olev omataoline, ja mõned “tavalised” e. ilma 3D-tehnoloogiata LED telerid. Räägiti LG tulevikuplaanidest, majandustulemustes Baltikumis ja sellest, kuidas Riias ehitatav sild maksab rohkem, kui Istanbulis Bosporuse alt tunneli kaevamine.

LG põhiline sõnum, et nende 3D telerite tippmudel LX9500 (allpool pildil) on täis LED taustavalgustusega ja pakub konkurentidest paremat 3D efekti. Samsungi 3D telerid on edge LED-tehnoloogiaga.

Disainilt torkab silma, et ekraani servad on eriti õhukeseks jäänud. Väike vahe, aga eriti tavateleriga kõrvuti vaadates on vahe suur. 3D prillid tundusid natuke kergemad-mugavamad kui Samsungil, aga 10 minuti proovimist on midagi muud, kui 2 tundi järjest filmi vaadata. Positiivne on see, et LG paneb kallimatele teleritele kahed prillid, odavamatele ühe paari prille komplekti kaasa. Prillide hind eraldi ostes on 110 Euro ringis e. sarnane Samsungi hinnatasemega.

Skype on uutesse teleritesse sisse “ehitatud” ja erinevalt Samsungist saab Skype-kõnet teha ka telerivaatamise ajal. Sissetuleva kõne puhul vaigistatakse teleriheli ja ekraanile ilmub lisapilt, kus videokõne.

Kulmu pani kergitama LG otsus jätta välja funktsioon, mis 2D telesisust 3D pildi teeb. Esindajad rõhutasid, et tehnoloogia on neil olemas, aga firma otsustas, et tulemus pole pildikvaliteedilt ja efektilt piisavalt hea, et seda telekasse panna. Üritatakse vältida olukorda, kus vaatajad kolmedimensioonilises pildis pettuvad ja nii kogu 3D- teema halva maine omandab. Ei välistatud, et tulevikus ümber ei otsustata. Samsungil on antud funktsioon telerites ja minu väikesearvates oli tulemus piisavalt hea.

Esiplaanil LG 15-tolline OLED teler.

Mängukonsoolisõpru huvitab ehk see, et Sony Playstationiga LG teleril tulevikus 3D mänge mängida ei õnnestu, sest need kaks firmat omavahel sõbralikult läbi ei saa. Süüdi on Sony teleriharu, mis konkureerivaid 3D telereid toodab. LG ajab 3D mängujuttu hetkel Microsoftiga, et Xbox-i toetada.

Kuigi 3D tehnoloogia on sama, mis Samsungil (shutter-tüüpi prillid), aga omavahel ühilduvus puudub e. mina oma LG prillidega sõbrale, kel Samsung, külla minna. Blu-ray seadmed on küll ristiühilduvad.

Hindadest:

LX9500 (full LED 3D TV) 55″- ~3599 EUR (2 paari prille)
LX9500 (full LED 3D TV) 47″ – ~2699 EUR (2 paari prille)
LX6500 (LED LCD 3D TV) 47″- ~2259 EUR (1 paar prille)
LX6500 (LED LCD 3D TV) 42″ – ~1789 EUR (1 paar prille)

Kui Samsungi juba poes olevate teleritega hinnavõrdlust teha, siis 47-tolline LG LX6500 hakkab maksma umbes 35300 krooni, võrreldav mudel Samsungilt, 46-tolline LED LCD koos paari prillidega maksab 36498.-.

LG 3D Blu-ray mängija ja Skype videokõnede jaoks vajalik kaamera jõuab turule juunis, hinnad on veel välja hõikamata.

Lisaviited:

Märkmeid LG pressiürituselt (13.mai, 2010)
Samsungi tulevik on 3D

Lahtiütlemise korras: Sõidu Riiga ja tagasi korraldas LG ja süüa anti samuti. Lisaks sain tasuta pastaka ja mälupulga pressimaterjalidega :)

Samsung Eesti kutsel käisin täna nende uusi 3D LED telereid vaatamas. 3D kinokogemus on seni “Avatari” (meeldis) ja “Alice Imedemaal” (jättis külmaks) filmidega piirdunud. Kodusest 3D telerivaatamisest ei arvanud ma enne seda üritust eriti midagi. Rohkem “aga milleks?” küsimus. Selgus, et see on lihtsalt selline asi, mida peab ise nägema.

Nüüd olen usku vahetanud. Põhimõtteliselt sai sellega hakkama telerist tulnud kergejõustikuvõistluse ülekanne, mis HD kvaliteedis üles filmitud ja siis Samsungi teleka poolt 3D-ks muundatud. Tehnoloogia on analoogne virtual surround soundile, kus teeseldakse, et tegu on surround-heliga. Loomulikult on päris asi e. kohe filmimisfaasis 3D-ks planeeritud film või saade parema kvaliteediga, aga ausalt – minu tavasilm ei oska seda vahet teha.

Mis silma jäi – ruumiline pilt on üllatavalt laia nurga alt nähtav. Kõige paremini tuli 3D välja kaadrites, kus paar suuremat objekti mõõdukas tempos liiguvad ja taust liiga kirju pole (aegluubis sprinterid näiteks). 100-meetri sprinti õige kiirusega vaadates jäi mulje, et liiga palju kaadris olevaid käbedalt liigutavaid tegelasi koos rajajoontega ajas pildi natuke hulluks.

Black Eyed Peas’i kontserdil oli aga paar täiesti vaimustavat hetke (3D mõttes siis). Näiteks kui laest värvilised paberilipakad alla loobiti, no täiesti ehe ruumiline kogemus.

Jutust kumab mu vasikavaimustus ilmselt läbi. Kes ise proovida tahab, siis Euronicsis olla neid uusi Samsungi telekaid näha, müüjal tuleb paluda 3D efekt sisse lülitada. 3D telerid näitavad loomulikult ilusti ka tavalist 2D pilti, Aktuaalses Kaameras ilmselt erilist ruumilisust taga ei aja ja eks need prillid on ikka natuke tüütud ka.

Mis reklaamjutust ja -materjalidest veel silma jäi, et uutes telekates on Skype sisse ehitatud, puldil on oma puutetundlik ekraan, kust võimalik teist kanalit jälgida, valmidus wifiks ja USB-mälupulgale saadete salvestamiseks.

Põgusalt mainiti ka uut 3D-formaati toetavat Blu-ray mängijat ja kinokõlarikomplekte. Kuna telerid on üliõhukeseks aetud, siis nende endi kõlaritest audiosõpra rahuldavat heli loota pole.

Prillidest ei pääse ja HD-kvaliteedis kanaleid on täna veel vähe (3D-ks muundamisel kehtib reegel mida kõrgem alusreso, seda parema efektiga 3D-pilt), hinnad on kõrged (odavaim Euronicsis 28-tuhat), aga ma julgen ennustada, et 5 aasta pärast on suur osa müüdavatest teleritest 3D-mudelid.

Lisalugemist:

TechRadar: Samsung 40C7000 3D TV review
Telegraph: Samsung 3DTV: first review

Läbipaistvuse huvides: kodus on mul vana Philipsi kineskoopteler, Samsung selle loo eest maksnud pole, aga üritusel käisin hea meelega, sest plaanis koju uus teler soetada.

Canon andis paariks nädalaks poolprofikaamera Canon EOS 7D testida, vastu lubasin sellest blogis kirjutada. Ikka nii nagu ma tavaliselt kaameraid arvustan e. ausalt heast ja halvast kirjutades.

Neile, kes pikalt lugeda ei viitsi: Canon EOS 7D on täna oma hinnaklassi näitajate ja kvaliteedi poolest parim kaamera. Tõhus kere, loogilised nupud ja menüüd, suurepärane pildikvaliteet ning vaid väikesed vead paneksid mind 7D-d valima küll. Kaamerale vastav on ka hind, mis seda suurem, et võimete ära kasutamiseks peab objektiiv olema kvaliteetne. Kel aga Canoni hea klaas juba olemas ei pea pikalt mõtlema.

Ja nüüd kõigest põhjalikumalt

EOS 7D kohta oli kusagil kõrva jäänud juskui oleks Canon selle kaameraga ämbrisse astunud. Sepp mainis, et ka ajakiri Digi oli üpris negatiivse arvustuse avaldanud. Kõik see tõstis huvi, et millega Canoni insenerid siis puusse panid. Karbist tuli välja ülikänonlik aparaat e. hästi käes istuv, harjumuspärase nupustikuga kaamera. Kes vähegi Canonit (või üldse digipeegleid) varem kasutanud võib kasutusjuhendi esialgu kõrvale jätta. See ei tähenda, et võrreldes varasemate mudelitega mingeid muutusi toimunud pole.

Kaamera kerele on mõned nupud juurde ilmunud (mulle see meeldib, sest menüüs tuleb vähem käia), ON/OFF nupp on loogilisemasse kohta liikunud, video-rezhiimile on eraldi nupp. Kaamera on kaalukas (akuta 820 grammi) ja mõnusalt kätt-täitva pidemeosaga. Märksõnadeks on kere puhul magneesiumraam ja ilmastikukindlus.

Mida Canon 7D puhul ise kiidab:

- Uus 18-megapiksline sensor (APS-C suurus)
- Ülikiire Dual DIGIC 4 protsessor
- 100% ulatusega pildiotsija
- 8 kaadrit sekundis pildistamiskiirus (ka RAW)
- Full HD video
- Kolme välise välgu kontroll kaameravälgu abil

Uus ja parem

Pilti tegema hakates kargab silma ülisuur ja valge pildiotsija. Võrdlesin seda Canoni 3 korda odavama vennaga ja vahe on radikaalne. Oma hinnaklassis konkureerib 7D võrdsena Nikoni D300-ga (mis on ka kõigis muudes näitlejates täna põhikonkurent). Kuna pildiotsija näitab täpselt sama kaadrit, mis pildile jääb (enamik digipeegleid kipub näitama 92-96% kaadriulatusest) pole ohtu, et kuhugi serva soovimatu varvas, uksepiit vms jääb.

Ma pole eriline spordifotograaf ja seetõttu oskan vaid öelda, et kiirusest selle kaamera puhul puudu küll ei jää. JPG-sid tulistab 7D 8 kaadrit sekundis ja seda kiire mälukaardi puhul kuni kaardi täitumiseni. RAW puhul on puhvri suuruseks 24 kaadrit. Samamoodi kiire on piltide kaameras vaatamine ja arvutisse kopeerimine.

Vaata pilti maksimalsuuruses (8 mega).

Kiirusest veel rääkides, siis soovides 7D-ga full HD-kvaliteediga filmi teha tuleks endale kindlasti kiireim saadaolev mälukaart muretseda, minu käsutuses olev aeglane kaart suutis maksimaalselt 20 sekundit täiskvaliteediga videopilti salvestada. Piisava kiiruse puhul on võimalik filmida kuni 4GB või 29 minutit ja 59 sekundit pikka klippi.

Videoteemal jätkates – erinevalt 500D-st on sel kaameral filmimise puhul kõik manuaalseadistus kasutatav. (Canoni kolmandal videovõimalusega kaameral 5D Mark II-l lisandus video manuaalkontolli võimalus firmware uuendusega.) Videokvaliteet ise on väga hea. Täiesresolutsioonis pilt ei mahu mu MacBooki ekraanile ära. Vaikimisi valib 7D tundlikkuse ja ava ise, kuid manuaalrezhiimis on fotograafil video üle täiskontroll.

Videoklipi näiteid võib vaadata dpreview.com arvustusest.

Fotonohiku rõõmud e. seadistusvõimalused

Keskmine meesterahvas lugevat kasutusjuhendit vaid viimases hädas. EOS 7D puhul otsisin selle peale poolteist nädalat välja, sest kripeldas, et kratsin vaid võimaluste pealiskihti. See ei tähenda, et tavapärased funktsioonid ei asuks seal, kus nad peavad ja toimiks nii nagu tavaliselt. Lihtsalt 7D pakub miljonit seadistusvõimalust – praktiliselt iga nupu funktsioon on võimalik muuta just selliseks, mis fotograafile sobib. Enamasti on funktsioonid ka dubleeritud – nii saab ISO-t muuta päästiku lähedal väikese nupu abil kui ka uudsest Quick menüüst, mis suurel ekraanil kõik hetkel olulised ja aktiivsed seaded kuvab ja neid muuta lubab.

Erinevaid seadistuskomplekte saab teha kokku 3. Kasulik, kui kaameral mitu kasutajat või siis üks profiil maastikupildistamiseks, teine sisehallis sportmängu tarvis. Ja valimine toimib vasakul peal asuvat rezhiimirõngast keerates. Lihtne.

Aga DIGI ütles…!

Suureks inspiratsiooniks selle arvustuse kirjutamisel oli jaanuari ajakirjas Digi ilmunud 7D arvustus (viide PDF-ile), kus väidetavalt mürarikas pildikvaliteet maapõhja kiruti (“… tulemus on nii säbrune, et seda piinlikkust tundmata kellelegi näidata ei julge.“) Samamoodi viidati foorumis loetud ühele ja teisele miinusele ja kurdetakse “räiget” ülesäri.

ISO 6400, F8, 1/60 – vaata suurt versiooni, seal saad ise hinnata, kui kole see müra ikkagi nii kõrge tundlikkuse puhul on.

Mina midagi sellist ei kohanud. Jah, ISO 3200 ei ole puhas nagu ISO 100. Jah, vahel harva tuleb ette mõni õrnas ülesäris kaader. Dpreview.com kurtis ka kehvakese autovalgebalansi üle, aga spetsiaalselt seda testides sain mina küll igati rahuldavad tulemused. Õrn ülesäri ja valgebalans on pealegi probleemid, mis RAW-formaadis pildistades kaduma peaksid. Pealegi, osta 7D ja teha pilti JPG-s on sama, kui vaid poest külmutatud valmistoitu osta ja seda mikros soojendada.

Kõrgetel ISO-del võiks alati vähem müra olla. Autovalgebalans saab alati täpsem olla. Isegi traditsiooniliselt aus-kriitiline dpreview.com jäi 7D puhul virisemisnimekirja pikkusega hätta.

Loomulikult ei katnud ma siinses ülevaates kaamera kõiki omadusi, kes tahab iga väikseima nupu ja funktsiooni kohta lugeda ning lisaks võrdluskaadreid konkureerivate kaameratega sel soovitan dpreview.com EOS 7D põhjaliku testi lugeda.

Eestis müüvad Canon EOS 7D-d Overall ise kui ka Fotoluks ja Photopoint. Kere hind jääb sinna 27-tuhande krooni kanti, lihtsa objektiiviga (mida ma kasutada ei soovita) tuleb mõned tuhanded juurde lisada.

Mu elu on selgelt liiga hea, igav ja murevaba, kui viimaste päevade suurima stressi tekitajad on tehnoloogilised.

- Mac.com veebipostiteenus on ikka kohutavalt sitt kehvema kvaliteediga ühenduse puhul.

- Thunderbird – no ei oska mina teda korralikult mac.com SMTP-ga käima panna. Sellepärast on kirjade saatmiseks üldse vaja sinna ww.mac.com-i ronida.

- Windowsi Skype käitub hiire fookusega ikka täiesti nii nagu jumal juhatab. Kontakti otsides ja ta tekstitshätti “lahti klikkides” enamusel juhtudel hiire fookus sinna ei järgne igatahes.

- Flickr Uploadr vidin Windowsile – täiesti kasutu. Üldiselt hangub piltide üles laadimine umbes 1,5 foto peal ja lõpuks kasutasin nende vanakooli veebilahendust. Käsitööd palju, aga pildid sai vaatamiseks välja.

- SEB-i Unet on aeglase netiühenduse taga nii tattaeglane, et üsna kasutamatu, kui soov päringuid või ülekandeid teha. Nende dünaamilist rippmenüüd jäigi Google Chrome laadima kuniks teatas, et laetav script teeb kogu arvuti aeglaseks ja soovitas selle ära tappa. Uneti tekstiversiooni laadimine ebaõnnestus samamoodi. Ikaldus.

- WinSCP – teoorias vahva väike FTP-programm on aeglase neti otsas täiesti kasutamatu. Pidevad hangumised kaustade sirvimisel ja failide üles laadimisel, no kellele sellist tarkvara vaja on?