Tai puhkus tähendab enamike jaoks ilmselt imeilusaid randu, snorgeldamist, võrkkiike ja püsivat 30-kraadist soojust. Selline Tai on ka täiesti olemas. Aga viimase nädala olen veetnud Põhja-Tais Chiang Mais, kus elu veidi teistsugune. Tegu on Tai suuruselt teise linnaga (170 tuhat elanikku), mis asub mägede jalamil ja kus päevane 30+ kraadi õhtul 20 peale langeb. Hea kodune tunne.
Vaata kaarti suuremalt
Chiang Mai teeb eriliseks tegevuste rohkus, milleag siin puhkusepäevi täita võimalik. Olen seni proovinud mägirattaga downhilli, ATV-ga ringi põristamist (kahju, et vihmaperiood pole), džunglis zipline’imist (eestikeelne vaste?), kokakursust, elevandipargi külastust ja minu suurima turu külastust. Proovimata jäid mitmepäevased mägimatkad, bambusparvega jõest alla sõitu, mägironimine, jooga- ja massaažikursused jne jne. Chiang Mais on pea sama palju templeid kui Bangkokis, suurepärane valik käsitööd, miljon restorani jne jne.
Hinnad on siin minu kogemuse põhjal sõbralikumad kui Bangkokis või Lõuna-Tai saartel. Kes pikemalt Taisse tulemas või saartepuhkus juba tehtud, siis julgen soovitada küll Chiang Maid “põhjalaagriks”.
Elevandipark (fotod) – Kõikvõimalikke elevandiseiklusi pakutakse siin kamaluga, aga elevanditsirkuse või nende toredate loomade seljas ratsutamise asemel soovitan külastada Elephant Nature Parki, mis on pigem elevantide turvakodu ja nende loodusliku eluviisi toetaja. 15 aastat tagasi kohaliku südamliku daami Leki poolt asutatud elevandipargis elab täna 35 vanti, kes on kas kurjade eksomanike käest ära ostetud, pargile ravimiseks toodud või linnatänavalt uitamast leitud. Vantidega saab päev otsa ninapidi koos olla – neid toita, pesta, sügada ja vaadata, kuidas Lek beebid unelauluga magama paneb.
Kokakoolid – Päevase kursusega saab 4-5 Tai põhirooga selgeks. Koole on palju ja põhivahe selles, et kas asuvad Chiang Mai linnas või kusagil väljas põldude vahel. Käisime Thai Farm Cookingus, mis oli sõbralik riisipõldude vahel asuv koht. Boonuseks oma taimeaed, kus erinevaid juur- ja puuvilju ning maitsetaimi tutvustati.
Flight of the Gibbon (fotod) – Kui elus kord zipline’imist e. puulatvade vahel trosside küljes ringi liuglemist harrastada, siis soovitaksid seda ja siin. Jaanuar-veebruar on Tais talv ja isegi siin lähevad puud värviliseks ja veidi raagu, aga Mae Kampongi külas, kus see atraktsioon asub, on kõrgemates mägedes, kus alati niiske ja džungel on seal aasta läbi lopsakas ja roheline. Liitusin varase grupiga ja puude otsa ronisime juba kell 8, kui päike üle mäetippude ja läbi puude paistma hakkas. Maagiline, aga Tai mõistes väga jahe. Marjaks tulid meid uudistama kaks gibonit, kelle huilgamine on eriti lahe ja Wikipedia andmeil on tegu osavaima ja kiireima puu otsas elava loomaga. Zipline’imine ise oli lahe, kaks kutti, kes meid turvasid väga sõbralikud, aga eks seal natuke konveieri tunne oli, sest tegu väga popi meelelahutusega. Soovitan soojalt sellest hoolimata.
Sunday market e. pühapäevaturg (fotod) – Kui Chiang Maisse tulla, siis kindlasti nii, et pühapäev siin veeta. Siis vallutab kogu vanalinna ja ka ümbritsevad tänavad-väljakud turg, mis kindlasti suurim, mida mina kunagi näinud. Kõik tänavad ja hoovid on täis müügilette, toidupakkujaid ja meelelahutust. Isegi kui pole plaanis midagi osta on kogemus võimas. Ja toiduarmastaja võib siin (nagu Tais üldse) vabalt hulluks minna. Omaette vaatepilt (video) on see, kuidas kogu see melu kell 18:00 minutiks vaikib ja kivistub, sest kõlaritest mängitakse Tai hümni.
