Teller plõksib

Alkoholi teavituskampaania on vist kõikjal juba mõnusat kajastust saanud (vähemalt hetkel ETV-s toimuva “Vabariigi kodanikud” põhjal). Mind on algusest peale häirinud küsimus, et kuidas ikkagi arvutatakse välja kogus, mis välismaalased Eestis ära tarbivad ja välja viivad. Eesti Kojuktuuriinstituudi kodulehel olevaid uuringuid sirvides sain vähemalt mingi selgituse, kuidas tänapäeva nõiakunst e. statistika kokku tuleb:

Töös on kasutatud EKI poolt läbi viidud alkoholikaupluste vaatlusi ja juhatajate küsitluse tulemusi, Statistikaameti majutuste statistikat, tollistatistikat, aktsiisimaksude laekumise statistikat, EAS Turismiarengukeskuse infomaterjale, Rootsi SoRAD-i ning Soome Statistikaameti, THL-i, Valvira ja TNS Gallup OY tehtud põhjalikke alkohoolsete jookide tarbimis- ja turistide alkoholi sisseveo uuringuid. EKI viis kaupluste küsitluse läbi 2008. aasta oktoobris 14-s Tallinna kesk- ja vanalinna ning sadamapiirkonna alkoholi- ja toidukaupluses intervjuude vormis.

Allikas: Turistide alkoholi ostumahu uuring (2008)

Uncategorized alkohol, statistika

Põllumajandus, jahindus, metsamajandus
Kalandus
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus
Ehitus
Hulgi- ja jaemüük
Hotellid, restoranid
Veondus, laondus, side
Finantsvahendus
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus
Avalik haldus ja riigikaitse
Haridus
Tervishoid ja sotsiaalhooldus
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

Ma saan aru, et ma peaks valima viimase, et lähen sinna “isikuteeninduse” alla mingi nipiga, aga suruda kogu sektor, mida tavaliselt tuuakse välja “IT ja telekommunikatsioon” taolise määratluse alla, ma ei tea. Eks iga üks saab mõelda, kuidas tema tööala siia nimekirja sobib.

Jaotuse leidsin ökojalajälje kalkulaatorist, kus viimases osas tehakse vastajate kohta natuke statistikat.

Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 6.87 globaalset hektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid nagu sina, peaks inimeste käsutuses olema 3.33 maakera.

Uncategorized kriitika, ökojalajälg, statistika, uuring