Teller plõksib

Nüüd siis kohe kolm tükki järjest. Sony NEX-5 on juba Digile üle antud, Panasonic Lumix G2 ja Samsung NX10 hetkel veel laual. Põnevad isendid kõik. Peatselt pikemalt.

Olen Samsungi uuest Wave mobiiltelefonist kirjutama hakates natuke segaduses, kuidas asjale läheneda. Kas võtta seda kui telefoni või hoopis kui taskuarvutit. Kõhklusi suurendavad ühest küljest suurepärased rakendused, hea kasutajaliides ja väga hea kõnekvaliteet, teiset küljest lastehaigused, sest Wave’is kasutab Samsung esmakordselt uut operatsioonisüsteemi Bada. Aga räägime kõik järjest ära. Kõrvale võib Wave’i promosaiti vaadata.

Esmamulje Wave’ist on väga positiivne – metallist kere, millel puuduvad nagisevad osad või plaadid, õhkab korraliku disaini ja kvaliteetse kokkupanemise järele. Komplimente sai disain nii meestelt, kui naistelt, nii IT-nohikutelt, kui hipsteritelt. Kätte võttes tuli nii mõnelegi üllatuseks, et see läikiv ja stiilne korpus on libedavõitu. Kuivast käest kippus Wave ka minul aeg-ajalt minema lipsama. Umbes 5300 krooni maksva nutitelefoni puhul natuke nõutuks tegev aspekt.

Ekraanist ei saa üle ega ümber. Pea kogu suhtlus (paar füüsilist nuppu korpuselt ikka leiab) telefoniga käib 3,3-tollise 480 x 800 Super AMOLED (loe = eriti kirgas ja selge) puutetundliku ekraani abil ja Samsung on siin 10 punktise soorituse teinud. SMS-ide ja ekirjade toksimine on kiire ja täpne, vigu tuli virtuaalklaviatuuril ette harva. Mitmikpuude funktsioneerib vigadeta ja kogu selle näppudega vehkimise juures ei lähe ekraan liiga rasvaseks. Ereda päikse käes on ehk vaid fotode vaatamine häiritud, seal jääb kontrastist puudu.

Helistamisest võiks kirjutamata jätta, kõik töötab nii nagu eeldasin, kvaliteet on hea ja… see on vist selline asi, et kui midagi kirjutada pole, siis on kõik kõige paremas korras. Telefoni kõrva äärde tõstes lülitatakse ekraan välja, mis loodetavasti natuke aku kokkuhoidu annab.

Kahjuks ei saa nii hästi kirjutada telefoniraamatust (ja kalendrist), mida arvutiga sünkroniseerida tahtsin. Tundub, et Apple’ist pole Samsung kunagi midagi kuulnud. Ja kuna telefon ning Bada OS on niivõrd uued, siis ei paku Apple ega ükski sõltumatu tarkvaratootja mingit mõistliku lahendust, kuidas Mac-ist kontakte ja kalendrit Wave’i saada.

Kõige lihtsam peaks sünkroniseerimine olema neile, kel võimalik kasutada Exchange ActiveSynci. Piisab serveri defineerimisest ja edaspidi püsivad kontaktid, kalender, taskid jne ise sünkroonis. Miks ma üle-eelmisest lauses “peaks” rõhutasin? Sest netiõpetustele vaatamata minul see ei õnnestunud. Network error ja kõik. Tunnistan ausalt, et ei tea, kas viga minu seadistusoskuses, Bada OS-i ja serveri koostöövaimu puudumises või netiühenduses.

Windowsikasutajad saavad kõikvõimalikku infot (kontaktid, muusika, filmid, fotod jne) vahetada USB-i juhtme abil. Selleks on vajalik Samsungi enda tarkvara Kies, mis on nende vastus Apple’i iTunes programmile.

Kaamerasse on Wave’is surutud 5 megapiksline sensor ja 720 HD filmiklippide salvestamise võimalus (allpool üks näide). Pilti teeb mobla vahvasti, hoolimata väikesest päästikunupust oli teravustamise tunnetamine lihtne. Pildid sain tehtud ka ühe käega rattasõidu pealt, kuigi kohmitsemist veidi oli, sest telefoni toetav pöial kippus ekraanil mingeid seadistusi aktiveerima. Suisa geniaalselt on lahendatud panoraamfotode tegemine, kus fotokas värvilise raamiga sind juhib ning õigel hetkel ise järgmise pildi ära teeb. Tulemus oli mobiilikaamera kohta väga kõva. Tehtud pilte näeb mu Flickri galeriis.

Üks väike, aga hästi mõnus lahendus on Wave’is ekraani ülaosa staatusriba (kus näidatakse võrguinfot, infot uute sõnumite jne kohta) klikkimisel avaneb wifi, Bluetoothi, vaikse oleku sisse-välja lülitamine.

Aku kestuse kohta lubab Samsung, et ooterezhiimil pole 600 tundi midagi laadida vaja. Selliseid julgeid väiteid tasub alati kerge skepsisega võtta. Pealegi, ma tahaks näha kasutajat, kes iga natukese aja tagant Wave’iga midagi veebist ei kontrolli, pilti ei tee või superhea 3D graafikaga rallimängu ei käivita. See sama rallikas kujunes mulle testnädala jooksul Wave’i suurimaks tõmbenumbriks. Ja põhjuseks miks igal öösel akut laadisin :)

Sagedase laadimisega peaksid tänased nutitelefonide omanikud nagunii juba harjunud olema, mina seda kuidagi probleemiks pidada ei oska.

Mobiilse interneti kasutamisel jättis Wave mind hätta. Wifi töötab kõikjal ideaalselt. Isegi Tallinn-Tartu rongi aeglase ühenduse otsas said meilid tõmmatud, Twitter ja Facebook kasutatud. Kui aga wifit pole, siis mobiilside ei toiminud ei Tele2 ega EMT-i võrgus. See sama Network error teade ja kogu lugu. Kasutusjuhend on selle kohta pealt täiesti kasutu. Kui Samsungilt selle kohta infot saan, siis täiendan kindlasti siinset juttu.

Katsetasin selle pildi puhul “vana foto” efekti, mis nurgad tumedamaks ja udusemaks tegi.

Funktsionaalsusest lõppu lõik muusikamängijast ja raadiost. Kui mp3-mängijana on Wave tore, kasutajaliides ilus ning intuitiivne, külge ühenduvad suvalised 3,5 mm kõrvaklapid ja helipilt mõnus mahlane, siis raadio oli pettumus. Õues tabab ta kanaleid ilusti, aga Tallinna kesklinnas tavalisse uuselamusse jalutades oli tugev signaal vaid Pereraadiol (ma olen kindel, et neil on tugev signaal ka 10 meetri sügavusel maa all). Paar ragisevat kanalit suutis Wave veel tuvastada, normaalseks muutus olukord alles akna juurde minnes.

Kirjutasin alguses lastehaigustest, siin paar näidet. Esiteks tekstisisestus kirja kirjutamisel. Toksid rõõmsalt teksti, paned lause lõppu punkti ja loodad, et a) Wave mõistab, et järgmine lause võiks automaatselt suure tähega alata ning b) virtuaalklaviatuur lülitab numbrite/sümbolite vaatelt tagasi tähestikuvaatele. Looda sa, ise pead kõike klikkima. Ega see ju palju aega võta, kaks sõrmepuudet, aga just sellised väikesed viimistlemata kohad näitavad, et paranemisruumi on.

Teiseks näiteks on Samsung Apps e. rakendustepood, kus valik hetkel tagasihoidlik. Ühel päeval läks Appsi ikoon ärevaks, et mul on mingile rakendusele uuendus. Klikin asja uurima ja mulle kuvati nimekiri kõikidest rakendustest, mis üldse kunagi paigaldanud olen. Enamiku neist juba ka eemaldanud. Pole ühtki viidet, millisest neist uusversioon välja tuli.

Kui oma arvustust üle loen, siis tundub, et üsna palju on vigade kallal irisemist ja fakt, et tegelikult mulle Wave meeldis, jääb peitu. Ehk on asi selles, et nutitelefonide pakuvad väga laialdast funktsionaalsust ning paratamatult tekib võrdlus päris arvutitega. Nii jääb viimistlusvigasid rohkem silma. Bada on on tegelikult väga teretulnud nähtus, iPhone’ile ja Androidile on vaja konkurenti, sest vaid nii toimub hoogne areng paremate ja mugavamate lahenduste suunas.

Wave’i võimsus, hea graafika ning kasutajaliides, hästi viimistletud rakendused suhtluseks (nii SMS, kui meilindus, kui Twitter ja Facebook), meediahaldus jne jäävad ootama püsivara uuendust, mis konarusi siluks.

Samsung Wave peaks juuli alguses Eesti mobiilioperaatorite müügiletile jõudma, hind kuhugi 5300 krooni kanti. Aitäh Samsung Eestile, kes telefoni testimiseks andis.

Samsung Wave’i on ka Kahvli poisid arvustanud.

Kui keegi arvab, et tehnovidinate puhul pole suurusel tähtsust, siis ta eksib. Suurt kasti lahti pakkida, 46-tollist läikivat ekraani silitada ja nuputada, kuidas erinevad kaasas olevad jupid täpselt külge käivad, on ikka hoopis teine tunne, kui pisikest mobiili või kompaktkaamerat imetleda. Parem tunne, uskuge mind.

Testimiseks sain Samsungi 7-seeria 46-tollise uue 3D LED teleri UE46C7000WW. Kastis kaasas jalg, seinakinnitus, pult, erinevad juhtmete üleminekud ja teleri tahaküljele kinnituvad juhtmeklõpsud, et teleri taga sasipundar liiga hulluks ei läheks. Mingisugust raketiteadust polnud plaanis teleriga ette võtta, testimine tavalise kodukasutaja seisukohalt e. kui lihtne on seadistus, kui hea teleri pilt ja heli.

Paigaldus oli piisavalt lihtne, jala kinnituse mõtles ka juhendita välja, kuigi teler on suur, on ta piisavalt kerge (19 kilo), et jõudsin ta jalale ja alusele üksinda tõsta. Stepsel seina ja tuld!

Esimese saatena sattus ekraanile midagi ETV arhiivist ja kohe pidi Samsungi signaalitöötlustarkvara kiitma, sest vanad arhiivikaadrid arvestati FULL HD 1920 x 1080 ekraanile väga ilusti. Vastukaaluks on ETV omasaadete tiitrid aga üsna kehva kvaliteediga, midagi neis on, mis telekal juhtme veidi kokku jooksutab.

Järgmisena läks Samsungi uude Blu-ray mängijasse Breakfast At Tiffany’s (1961) laiekraan-versiooniga DVD. Jälle tuli Samsungi inseneride ees müts maha võtta, sest pildikvaliteet oli täiesti super. Ausõna, käisin DVD-karbilt otsimas, kas tegu on hiljuti puhastatud ja parandatud versiooniga. Ei olnud.

Kolmandaks tõmbasin USB-mälupulgale tavalise 700 megabaidise DivX-formaadis filmi, lükkasin pulga telerile taha ja sisse-ehitatud MediaPlayer pakkus kohe filmi mängimist. Kvaliteet järjekordselt super ja kogu kasutajakogemuse lihtsus kuidagi üllatav. Ei mingit arvuti juhtmetega ekraani taha ühendamist, meediaserveri ehitamist või muud jama. Mälupulk ja valmis. Mediaplayer mängib mälupulgalt ka muusikat ning pilte.

Siis jõudis aeg kätte Samsungi leivanumber e. 3D film ekraanile manada. Siin tuli jälle appi uus BD-C6900 Blu-ray mängija. Muidugi oli vaja ka 3D prille. Külas olnud sõprade esimene mulje kirjeldab tulemust piisavalt hästi: “Oh! Täitsa nagu kinos, ma ei uskunud, et see nii hea on.” Efektid tulevad paremini välja või mõjuvad kuidagi tõesemalt, kui telerit veidi lähemalt vaadata. 4 meetri pealt, kust tavaliselt telekat vaatan, on selgelt aru saada, et pilt on kolmedimensiooniline, aga elamuseks peaks siis teler suurem olema. Kui need prillid nüüd nii kallid poleks…

3D-efekti sai proovitud ka tavaliste telekanalite vaatamisel. Samsung on telerisse sisse ehitanud 2D -> 3D muunduri, mis teoreetiliselt igale pildile kolmemõõtmelisust lisab. Praktikas on telekanalite signaal nii väikese resolutsiooniga, et 3D-efekt on pigem aimatav ja erilist mõtet sel pole. Kui aga kodus HD-kvaliteedis DVD-sid või Blu-ray plaate, siis võib tulemus päris hea olla.

Peale esimest kanaliteklõpsimisvaimustuse möödumist ühendan telerile taha netikaabli. Automaatne netiseadistus töötab probleemivabalt ja ka sisse-ehitatud Internet@TV käivitub veatult. Eraldi on võimalik juurde osta wifi-adapter, mis USB-pesas elab, aga testteleril seda kaasas polnud.

Internet@TV on Samsungi katse teatud veebiteenuseid telerisse sisse ehitada. Nii leiab sealsest rakenduste “poest” Youtube’i, Facebooki, Skype’i, Twitteri, mänge ja muud. Kokku nii 20-25 eri rakendust e. tegu on selgelt alles lapsekingades oleva tootega. Google’i kaardirakendus ja ilmateade tekitasid esimese hooga rõõmsa “ohoo!”-efekti.

Peale kaht nädalat jõudsin tõdemusele, et reaalselt hakkaksin neist vast Youtube’i (puudub otsingu võimalus) ja Skype’i (sellest pikemalt Skype’i Eesti blogis) kasutama. Muudel rakendustel ei leidnud enda jaoks seda miskit, mis kasutama tõmbaks, mõned teeb ebamugav kasutajaliides ja vajadus teleka puldi abil midagi “trükkida” ebamugavaks. Mängisin Internet@TV-ga päris tükk aega ja leidsin lõpuks, et kõik need toimingud saab arvutist kiiremini ja mugavamalt ära teha.

Üks huvitav (või veider) fenomen, mis filmide vaatamisel ilmnes, on midagi, mida ma kutsun “teleteatri efektiks” e. kõik filmid on nii terava ja selge pildiga justkui oleks nad stuudios filmitud. Mulle ei meeldi, kui Hollywoodi uudistoodang on sarnase pildiga, kui 90ndate alguse hitseriaal Salmonid. Lahendus ise on vastuoluline – tuleb erinevaid pildiparandusfunktsioone välja lülitada, et endale meeldiv ja sobiv tulemus saada. Sellega langeb pildikvaliteet, kui tegu just HD-kvaliteedis algmaterjaliga pole. Ei oskagi seda heaks või veaks pidada, rohkem maitse ja harjumise asi.

Heli teeb üliõhuke Samsung keskpärast. Siia korpusesse lihtsalt ei mahu mahlakamat ja võimsamat helipilti tootvad kõlarid. Erinevat surround soundi immiteerivad funktsioonid tegelikkuses suurt ei muuda, korralikuks filmi- ja muusikaelamuseks tuleb lisakõlarikomplekt juurde osta.

Mõned korrad jooksis teler kokku ka. Sellest andis märku mittereageeriv pult ja välja lülituv ekraan mispeale telekas tavapärast käivitumisheli mängis. Vähemalt on restart kiire ja erinevalt arvutist pole võimalik kaotada salvestamata tööd. Olgu mainitud, et crash ei esinenud kordagi, kui lihtsalt telekat vaadata, ikka oli mängus USB-pulgalt sisu ja mingi menüüdes surkimine.

Pisemat virisemist leiaks siit-sealt küll – erinevates kohtades ja rakendustes on sisendmenüüd ja tähtede trükkimine erinev, Twitteri rakendus ei tööta ja muud nipet-näpet, aga sellised asjad tulevad välja vaid siis, kui telekat üksipulgi testida. Tavakasutuses on tulemus ikka väga positiivne.

Kokkuvõtteks on Samsungi uus UE46C7000WW teler minu arvates väga hea, kuigi krõbedavõitu hinnaga valik (Euronicsis 34999.-). Trumbina välja käidud 3D-funktsiooniga on esialgu veel vähe peale hakata, sest vastavat sisu on poes vähevõitu. Muus osas esineb Samsung tugevalt – stiilne ja rahulik disain, väga hea pildikvaliteet, õhukese korpuse kohta OK-heli, kvaliteetne pult ja eestikeelsed mõistetavad menüüd.

Paar korda mainitud Samsungi Blu-ray mängijat seekord ei arvusta, sest kaasa antud mudel juhtus olema väikese veaga pre-production mudel.

Teleri sain kaheks nädalaks testimiseks Samsung Eestilt.

Samsung Eesti kutsel käisin täna nende uusi 3D LED telereid vaatamas. 3D kinokogemus on seni “Avatari” (meeldis) ja “Alice Imedemaal” (jättis külmaks) filmidega piirdunud. Kodusest 3D telerivaatamisest ei arvanud ma enne seda üritust eriti midagi. Rohkem “aga milleks?” küsimus. Selgus, et see on lihtsalt selline asi, mida peab ise nägema.

Nüüd olen usku vahetanud. Põhimõtteliselt sai sellega hakkama telerist tulnud kergejõustikuvõistluse ülekanne, mis HD kvaliteedis üles filmitud ja siis Samsungi teleka poolt 3D-ks muundatud. Tehnoloogia on analoogne virtual surround soundile, kus teeseldakse, et tegu on surround-heliga. Loomulikult on päris asi e. kohe filmimisfaasis 3D-ks planeeritud film või saade parema kvaliteediga, aga ausalt – minu tavasilm ei oska seda vahet teha.

Mis silma jäi – ruumiline pilt on üllatavalt laia nurga alt nähtav. Kõige paremini tuli 3D välja kaadrites, kus paar suuremat objekti mõõdukas tempos liiguvad ja taust liiga kirju pole (aegluubis sprinterid näiteks). 100-meetri sprinti õige kiirusega vaadates jäi mulje, et liiga palju kaadris olevaid käbedalt liigutavaid tegelasi koos rajajoontega ajas pildi natuke hulluks.

Black Eyed Peas’i kontserdil oli aga paar täiesti vaimustavat hetke (3D mõttes siis). Näiteks kui laest värvilised paberilipakad alla loobiti, no täiesti ehe ruumiline kogemus.

Jutust kumab mu vasikavaimustus ilmselt läbi. Kes ise proovida tahab, siis Euronicsis olla neid uusi Samsungi telekaid näha, müüjal tuleb paluda 3D efekt sisse lülitada. 3D telerid näitavad loomulikult ilusti ka tavalist 2D pilti, Aktuaalses Kaameras ilmselt erilist ruumilisust taga ei aja ja eks need prillid on ikka natuke tüütud ka.

Mis reklaamjutust ja -materjalidest veel silma jäi, et uutes telekates on Skype sisse ehitatud, puldil on oma puutetundlik ekraan, kust võimalik teist kanalit jälgida, valmidus wifiks ja USB-mälupulgale saadete salvestamiseks.

Põgusalt mainiti ka uut 3D-formaati toetavat Blu-ray mängijat ja kinokõlarikomplekte. Kuna telerid on üliõhukeseks aetud, siis nende endi kõlaritest audiosõpra rahuldavat heli loota pole.

Prillidest ei pääse ja HD-kvaliteedis kanaleid on täna veel vähe (3D-ks muundamisel kehtib reegel mida kõrgem alusreso, seda parema efektiga 3D-pilt), hinnad on kõrged (odavaim Euronicsis 28-tuhat), aga ma julgen ennustada, et 5 aasta pärast on suur osa müüdavatest teleritest 3D-mudelid.

Lisalugemist:

TechRadar: Samsung 40C7000 3D TV review
Telegraph: Samsung 3DTV: first review

Läbipaistvuse huvides: kodus on mul vana Philipsi kineskoopteler, Samsung selle loo eest maksnud pole, aga üritusel käisin hea meelega, sest plaanis koju uus teler soetada.