Pöördun tagasi Andri meediaarvustuse juurde
Pöörduks veelkord tagasi selle Andri meediaarvustuse juurde (eile juba lühidalt kommenteerisin), kus ta ilmselt esmakordselt Eesti ajakirjanduses ajaveebinduses (blog, blogi, bloog, weblog, veebiloog jne) kirjutas. Lugesin selle jutu uuesti üle rahulikult. Leian, et sõna, mida ta seal konkreetselt kasutas polegi tegelikult oluline. Nagunii hakkab neid erinevaid levima ja eks lõpuks midagi jääb paika.
Alguses mõtlesin, et tegelikult ei ole selle meediaarvustuse formaat kõige parem nagu ka Andri siin ise tunnistas. Samas on nagu aga ju ilusti ära öeldud, mis asi see bloog on. Pigem on natuke liiga üldiselt lähenetud sellele, et mis olemas on ja mis mitte. “Enamik maailmaavastajaid on koolinoored, kelle sissekanded on sageli juhuslikud ja mõtted kaootilised, eile-käisin-seal-oh-mulle-meenus-et-tüüpi arvamusavaldused.” Teoreetiliselt lähen ka mina nende koolinoorte hulka. Teoreetiliselt lähevad kõik peale Marveti nende hulka… Nii kirjutan mina sellest, kuidas arvuti jukerdab, Krahv sellest, kuidas ta jalgupidi Illegaardist välja veeti, Pärtel oma trollisõidust, Fallenboy karaokelaulmisest jne. Kõik on “eile-käisin-seal” tüüpi jutud. Nii et me kõik oleme “koolinoored” :)
Ühesõnaga ma vist tahtsin öelda, et see Andri jutt oli täitsa ok selliseks tagasihoidlikuks alustuseks. Tõenäoliselt on Eestis ikkagi suhteliselt vähe inimesi, kes üldse teavad, et selline asi nagu weblog olemas on. USA-s väidetavalt näiteks pool miljonit blogijat mingite arvestuste kohaselt. Ja kui “blog” guugeldada, siis on tulemusi about 3,740,000.
LISATUD: Kodanik mina jättis siia kommentaari, et ei ole esmakordselt. Mul võttis natukene aega, et aru saada, mis asi ei ole täpselt esmakordselt, aga nüüd jagasin ära. Nimelt on PM ajaveebist ka varem kirjutanud. Juuli alguses oli lugu töötust-joodikust-soomlasest Larkost. Lugesin kiirelt pealkirjad (valge punasel taustal, punane hallil taustal, must kollasel taustal) üle ja paistab, et ongi leitud sotsiaalpoliitiline kriitik :)
