Teller plõksib

Peale Tartu Rattaralli läbimist polnud ma päris kindel, mis mu järgmiseks suuremaks spordialaseks väljakutseks saab. Elion Cup’il ma ei osale, Xdream jääb sel aastal vahele, ühestki jooksusarjast pole ka regulaarselt kinni hakanud, Tartu Rattamaraton jääb kaugele sügisesse.

Inimesele (või vähemalt mulle) on eesmärke vaja – see paneb teadlikult ja regulaarselt nende saavutamise suunas tegutsema. Annab motivatsiooni, et laiskushetkedest üle saada (hakkasin jälle ujumas käima, jeberijee!). Ja kui eesmärgiks on miski, mida pole varem teinud, siis on ka suur uurimis- ja avastamisrõõm. Poolpikk triatlon nagu TriStar 111 mulle seda kõike pakub.

Foto: Michael Dawes

Triatloni olen varem paar korda teinud, aga ainult väga lühikest (350 m ujumist, 15 km ratast ja 4 km jooksu) ja väikese ning sõbraliku konkurentsiga. TriStari distantsid on 1 + 100 + 10 e. eraldi võetuna ei midagi ületamatut, aga tean väga hästi, mida mu jalad arvavad, kui peale 100 km rattaga punnimist (grupis sõita ei tohi) neile käsu jooksma asuda annan. Eks ta üks suur iseendaga võitlemine ja võistlemine tuleb.

Suur küsimärk on riietumine – lühikesed triatlonid olen ujunud, vändanud, jooksnud kõik samade õhukeste spordipükstega. Õnneks on varasematel kordadel ka ilm soe olnud. Tänast suve vaadates pole sugugi kindel, et augustis Pühajärve vesi eriliselt soe on. Praegu nuputan, kas peaks endale mingisuguse triatloni-spetsiifilise kostüümi hankima, mis ujudes sooja pakub, vändates istmepehmendust ja joostes märg ega jalgevahel liialt “pampers” pole.

Teine kukalt kratsima panev teema on rattal aerobar. Pole kunagi kasutanud, iseenesest oleks aega õppida ja harjutada, aga kas on mõtet, kui kasutan kord aastas ja nagunii mingisuguste kohtade pärast ei võistle…?

Igasugused soovitused ja näpunäited on vägagi teretulnud.

Oma Pühajärve triatloni ettevalmistusteest kirjutab ka raadiohääl Kertu Jukkum.

Viru keskuses olevas Nike’i esinduspoes on neli (4) meeste jooksutossu. Üks neist suht spetsiifiline Lunar Racer. Neli?

Mul pole. Aga kodanikud kirjutavad – StenAleks ja treeningdepressioon ning Oliver samal teemal.

Läksin õue, et teha üks 14 kildine õhtune jooks. Viimastel kuudel olen väga palju just õhtuti jooksmas käinud, kui on juba pime. Jõudes joosta vaid mõned meetrid, tabaski mind minevikust tuttav tunne, mida olin lootunud vältida. Mitte et tervis oleks halb olnud või lihased väsinud…ei…asi oli palju hullem – väsinud oli hoopis vaim. (StenAleks)

Jooksjatele huvitav lugemine ja ilmselt leiavad paljud oma kogemustest midagi sarnast. Mina saan olla see sinisilmne saba liputav kutsikas, kes teatab, et vot ei ole. Ei ole kopp ees ja motivatsioon kadunud. Olen ka vähema-suurema koormusega juba pea 2 aastat trenni teinud (3 kuud vigastuspausi vahele), aga motivatsioonipuudust pole.

Vahepeal sai Nike+ vidinaga täis 1000-jooksukilomeetrit.

Laiskus on küll olnud, kohe suur laiskus, nii et mõnikord ei liiguta nädal aega järjest. Või äkki see lihtsalt minu viis probleemiga tegeleda, ilma, et väga teadlik oleksin.

Igatahes, põhjused miks ma arvan, et mul koppa ette pole tulnud:

- Teen erinevaid asju – jooksen, sõidan rattaga, lumelaudan, surfan, ujun, seiklusspordin.
- Jooksu- ja rattarajad hoian vaheldusrikkad.
- Rattaga käin igapäevaselt tööl, nii ei tundu see trenn vaid tööle saamise viis.
- Jooksmas käin talvel võimalusel päeval lõunapausi ajal, nii jääb ära virin “krt, kogu aeg on pime”. Ja tööle hea vaheldus.
- Kui üksinda sportimisest tüdimus tuleb, siis utsitan mõne sõbra-tuttava rajale kaasa.
- Mul pole treeningpäevikut ning ma ei tunne, et mind miski rajale sunnib. Lähen, sest tahan.
- Ma ei tea midagi tulemusi parandavast toitumisest, kalorite jälgimisest jne. Söön, mida tahan, siis kui tahan.
- Kui väga ei taha, siis lepin endaga kokku, et lähen väiksele tiirule, peale esimest kilomeetrit tuleb tahtmine enamasti tagasi.
- Muusika tiksub võimalusel alati kõrvas, head lood teevad tuju paremaks, sammu reipamaks.
- Tean, et trenn on võimalus saada värske õhu kätte, loodusesse, see on ülikõva motivaator.
- Loen ajalt lõbusjaburaid motivatsioonisoovitusi nagu need siin: Are you going to be a wimp, or are you going to be strong today?

Nii et Äripäeva maratonitiimi blogist Patkuli Challenge‘i viidet leides oli selge, millega ma sel laupäeval tegelen. Kell 11 Patkuli treppide juures start, tule ka.