Valitsus otsustas tänasel erakorralisel kabinetiistungil peatada kaheks aastaks maksed II pensionisambasse. Riik peatab omapoolsed sissemaksed alates käesoleva aasta 1. juunist. Sellekohaste seadusemuudatustega püüab rahandusministeerium tulla valitsusse selle nädala neljapäeval. (Allikas: EPL)
Otsustasin peatada aastaks tulumaksu maksmise riigikassasse.
Tallinna muusikanädal toimub. Täna esimesed kontserdid, homme lähen NO-sse jazzu kuulama, laupäeva öösel peale kümneaastast pausi jälle Hollywoodi, kus loodetavasti Popidiotside ja muude taustal rokkida saab (vaata kava).
Aga sõnum on ka – Skype pani auhinna välja. Ühele bändile. Mis mina ja sina valime. Auhinna, mis loodetavasti aitab sellel bändil maailmas läbi lüüa, kuhugi jõuda. Isegi, kui sa hääletada ei viitsi, siis TMW auhinna lehelt leiad loodetavasti Eesti muusikat, mida varem ei teadnud ja kuulnud pole.
Näiteks Pastacas, kelle plõksimine mulle meeldib. Ja kelle t-särk mul on. Juba 10 aastat. Mingi nipiga ammu käest-kätte sain, hea spets särk on :)
Järgmine kord – kuidas ma muusika24.ee-st Eesti muusikat ostsin ja mõnusalt rahule jäin.
Okei, ma panen terve pressiteate ka siia :)
Read more…
Kärt Summatavet: Eesti ettevõtja kui jalgadeta Kalevipoeg
Eesti ettevõtjate hulgas on kahetsusväärselt levinud arvamus, et kunstnike ja disainerite ülesanne on nende toodang ilusaks muuta, tegeleda toodete vormi ja kasutusfunktsioonide probleemidega. Kuid selline vaatenurk on piiratud ja kahjulik, sest maailma disainipraktika ja loovatel erialadel antav kõrgharidus kinnitab, et tänapäeva disaini eesmärk on lahendada süvenevaid sotsiaalseid probleeme, lõpetada mõttetu ületootmine ja aidata leida uusi lahendusi, peatamaks loodusressursside ohjeldamatut raiskamist.
Suvamärkmed hetkel käivalt Presidendi Kärajad ürituselt (vaata videopilti), kus president Ilves (Eesti) ja president Silverman (Skype) räägivad innovatsioonist, majandusest, haridusest, Eesti valikutest ja konkrentsist.
Aeg lõpetada virin, et me nii väikesed oleme. Vana-Kreeka, kus Ateenas oli 40000 meest ja selle pealt loodi tänapäeva demokraatia alused, filosoofia, aritmeetika jne.
Quality of life – ei ole ainult palk ja maksusüsteem. Kui tänavavalgust pole, kui asfalt on auk-augus kinni… Quality of transport – direct flights to main cities. Ilves lendas kolme lennuga Horvaatiasse hiljuti.
Ja madalad maksud ei garanteeri ajude sissevoolu. Soomes ja Singapuris (mõlemad top 5 innovatsioonimaad) on ühed kõrgemad maksumäärad.
Ilves tsiteerib TÜ pealiku, et 4/5 keskkoolilõpetajatest isegi ei mõtle Eesti ülikooli minekust, püütakse mujale saada. Oma ülikoolide maine (tase?) on nii nadi.
Silverman: Open internet ja ühtne EL majandusruum, kus kaoks lõpuks ära olukord, kus telekom teenuste pakkumiseks on vaja klappida 27 eri riigi reeglistikuga – kallis ja aeganõudev. Tulemuseks, et Skype ei saa pakkuda teenuseid, mida kasutajad tahaksid. Ja mida Skype pakkuda tahaks.
Ilves – 10 aasta pärast tahaks, et toimuks konverentsid, kus arutatakse “kuidas me saame Eesti-suguseks”. Ja et teadlased ja professorid võitleksid kohtade eest Eesti teadusasutustes.
Tunni möödudes ütles moderaator välja wifivõrgu parooli ja põmm! nett maas. Kas rohkem on kasu võrgust, mis on kõigi jaoks pikali, või võrgust, mis mõnede jaoks töötab?
Kohalike omavalitsuste liitmine ei vii Eestit riigina edasi.
Ilves: Ajude sissetoomise puhul on probleemiks 30% sotsmaks, kus pole mingit lage ja suure palga puhul läheb number eriti suureks. Selle eest ei saa miljon korda paremat tervishoidu.
Silverman väldib vastamist küsimusele, miks Skype HQ Luxis on.
Küsimus oli, et kuidas eestlased paremateks saaksid oma tehnoloogia müügil. Ilves: Outsource’ida müügitöö, too inimesi, kes müüvad, sina teed R&D-d.
Tugitoolis lösutav Herr Ilvesel on ikka hea ülbe pleieri imago. Ja kui keegi mõtleb, mida talle sünnipäevaks kinkida, siis sokihoidja on hea valik.
Ilves: Eestis on negatiivne hoiak ettevõtluse ja ettevõtjate suunas. Vähe on riskijaid, kes ütlevad “minu idee on nii hea, ma panen kõik sellele kaardile ja olen valmis ka läbi kukkuma”. Pankrott on Eestis nii karm, et jumala eest keegi ei taha. USA-s pankrott normaalne osa ettevõtlustsüklist.
Silverman lisab, et USA-s osatakse ka edu tähistada, see pole midagi räpast, kus kadedalt vaadatakse ja susistatakse, et “näe, teenis teiste kulul miljoni”.
Heh, Sa magasid ühe olulise sõnumi maha Ilvese jutust – sõjatööstuses investeeritakse pikaajaliselt ja iga poliitilise tuule peale ei pöörduta – seepärast on teatud asju suudetud aastakümnete pikkuse tööga suudetud välja tuua – ntx Arpanet. Kui Eesti tahab edu saavutada tuleb võtta eesmärke ja kommittida pikemalt kui 1 a või 4 a.
Ja ma sain haledalt lüüa Henrikult, kes laivblogib Twitteris.
Sõbra ja muusikaguru Martini bänd Krõpsuga Ketsid sai lõpuks esimese loo – “Kosmonaudid on tantsulõvid” – linti. Kapi blogist leiab üldse igasugu mõnusat elektrodiskotantsuplõksutamist. Kosmonautide lugu on kesköödisko looga naljakalt sarnase kõlaga. Mis siis, et Krõpsuketsid hakkasid sellega pihta enne, kui kesköödisko välja tuli. Siia sobiks nüüd link raamatule-artiklile, mis sellist sarnaste ideede / avastuste sõltumatut sündi lahkas. Aga ei mäleta kus seda lugesin. Igatahes, kuulake lugu. Videoks juuresolev pilt :)
On raske leida küünilisemat elukutset kui tänane ajakirjanik Eestis. Sellest hetkest, kui meedia ei ole midagi enamat kui lihtsalt üks ettevõtluse vorm, äriregistri kood, ei ole ajakirjanik enam ajakirjanik, vaid, nagu reklaamimaailmas kutsutakse, copy-writer. Keegi, kes disainib tekste, mille eesmärk on müügiedu. Ülikoolis lubati midagi hoopis muud ning see teadmine teeb inimesed mürgiseks.
Kui Mihkel Raud kirjutaks mõnes blogis midagi tabavat, siis oleks sellel varsti kolmandik või pool neist lugejaist, kes loeksid tema sama head kolumni Eesti Päevalehes. Jah, loomulikult, on inimesi, kes seda blogi kohe üles ei leia, kuid nende hulk ei suurene ajas, vaid väheneb. Eriti karm oleks aga asi siis, kui Raud otsustaks blogi teha koos Andrus Kivirähaga. Siis, ma kardan, et võiks külastajate hulk olla isegi suurem kui meeste eraldi kolumnide puhul ajalehes.
Sõber Kütt käis Shotimaal fototripil ja jäi seal vigase tehnikaga hätta. Kokkuvõte on tal üsna lühike – pole mingit mõtet Eestis fotovarustuse eest rohkem maksta ja mõelda, et toetad kohalikku professionaalset fotokaubandust.
Think about it like this: fly from Tallinn to New York for $738, stay at a OK hotel for $120 an night, go to the BHPhotoVideo store, pick up your 500 f/4 for $5800, fly home, pay the VAT and you end up with a total cost of roughly $7700. Or, alternatively, go to Overall and pay them $9900. You’d have yourself a cool New York weekend, a brilliant lense AND YOU STILL SAVE $2000! You’ve gotta be immensely rich or insane to buy from Overall.
Pöörduks veelkord tagasi selle Andri meediaarvustuse juurde (eile juba lühidalt kommenteerisin), kus ta ilmselt esmakordselt Eesti ajakirjanduses ajaveebinduses (blog, blogi, bloog, weblog, veebiloog jne) kirjutas. Lugesin selle jutu uuesti üle rahulikult. Leian, et sõna, mida ta seal konkreetselt kasutas polegi tegelikult oluline. Nagunii hakkab neid erinevaid levima ja eks lõpuks midagi jääb paika.
Alguses mõtlesin, et tegelikult ei ole selle meediaarvustuse formaat kõige parem nagu ka Andri siin ise tunnistas. Samas on nagu aga ju ilusti ära öeldud, mis asi see bloog on. Pigem on natuke liiga üldiselt lähenetud sellele, et mis olemas on ja mis mitte. “Enamik maailmaavastajaid on koolinoored, kelle sissekanded on sageli juhuslikud ja mõtted kaootilised, eile-käisin-seal-oh-mulle-meenus-et-tüüpi arvamusavaldused.” Teoreetiliselt lähen ka mina nende koolinoorte hulka. Teoreetiliselt lähevad kõik peale Marveti nende hulka… Nii kirjutan mina sellest, kuidas arvuti jukerdab, Krahv sellest, kuidas ta jalgupidi Illegaardist välja veeti, Pärtel oma trollisõidust, Fallenboy karaokelaulmisest jne. Kõik on “eile-käisin-seal” tüüpi jutud. Nii et me kõik oleme “koolinoored” :)
Ühesõnaga ma vist tahtsin öelda, et see Andri jutt oli täitsa ok selliseks tagasihoidlikuks alustuseks. Tõenäoliselt on Eestis ikkagi suhteliselt vähe inimesi, kes üldse teavad, et selline asi nagu weblog olemas on. USA-s väidetavalt näiteks pool miljonit blogijat mingite arvestuste kohaselt. Ja kui “blog” guugeldada, siis on tulemusi about 3,740,000.
LISATUD: Kodanik mina jättis siia kommentaari, et ei ole esmakordselt. Mul võttis natukene aega, et aru saada, mis asi ei ole täpselt esmakordselt, aga nüüd jagasin ära. Nimelt on PM ajaveebist ka varem kirjutanud. Juuli alguses oli lugu töötust-joodikust-soomlasest Larkost. Lugesin kiirelt pealkirjad (valge punasel taustal, punane hallil taustal, must kollasel taustal) üle ja paistab, et ongi leitud sotsiaalpoliitiline kriitik :)
