1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »

31.10.2000

Kuu viimane päev.

Huvitav, kas Eestis lund ka juba sadanud on? Siin kohe kindlasti ei ole. Vähemalt mitte Rajastanis. Jätame jälle ühe hotelli maha ja selle üsna hea meelega. Tuba asub praktiliselt kohe reception halli taga ja mõlemal pool on koridorid nii et selline tunne on nagu magaks kusagil ühikas õhukese vaheseina taga. Praegu ei tea veel kus järgmine öö meid leiab, aga väga ei muretse, sest magamiskott on õues magamiseks absoluutselt piisav. Off to sightseeing.

Keskpäev.

Kirjutamine mõjub mulle halvasti. Kästi hakkab valutama. Ja pealegi on esialgne tuhin üle läinud ja kuigi päeva jooksul on palju mõtteid, mida kirja võiks panna ilmub lõpuks paberile ikkagi vaid käisime-seal-tegime-seda jura. Et stiilist kinni pidada, siis…

Istume Jaisalmeri kindluse müüril ja vahime linna. Antud kindlus on siis seda stiili (esimene muuseas(, kus kindluses elavad inimesed. Kitsad käänulised tänavad, mis ootamatult lõppevad. Sajad poed ja saagijahil olevad kaupmehed, kilekotte või mõnda muud tänavalt leitud eset nätsutavad lehmad. Ma ei saa üldse aru, mida need lehmad siin söövad ja kas nad piima ka annavad. Täitsa mure kohe. Küsimusele "Which country?" vastan täna "Russia". Kaks küsijat kohutas see vastus vait. Helen käis siin kindluses ka mingis templis ja kuigi see olevat päris huvitav olnud oli seal nii palju inimesi, et ta tuli kohe tagurpidi välja. Saabus uus hunnik kohalikke. Põgeneme.

Peale päikeseloojangut.

Istume Jaisalmerist mingi hunnik kilomeetreid läänes ja kuulame kahelt poolt kostvat laulu ja veel mitmest suunast niisama kaamleid, inimesi, lapsi… Kuu on juba taevas. Mina sõitsin kaamliga. Omapärane. Kuna hobusega sõitnud pole, siis ei oska võrrelda, aga üsna hea kõrge istumine. Tagumiku põrutab ka parajalt ära. Nüüd on kõige muu hulgas ka kõik kohad liiva täis ja eriti räigelt tahaks dushi alla. Jack käib ja ajab mingit nalja koguaeg. Kusagil tunni aja pärast läheme vaatama, kas õnnestub natuke süüa saada. Ja siis vist (liiva)düünide vahele tagasi magama. Jack veel ei tea, kus ta ööbib. Naljakas. Homme õhtul saame jälle tagasi tsiv. rüppe - Oh seda mõnu - voolav vesi, voodi, konditsioneer! Ei kujuta päris hästi ette, kuidas me selle nädala pärast hakkama saame, aga küll me teid kursis hoiame. Rahvas sõidab nüüd kaamlitega düünide vahelt minema. Tagasi oma autodesse, hotellidesse, kodudesse. Kuidagi eriti palju domestic turiste on. Päeval käisime ostsime kusagilt banaane, kohalikke snäkke, vett ja pähkleid, sõitsime natuke linnast välja ja lihtsalt vedelesime. Mina jäin peaaegu magama. Ja kole palav oli kogu aeg. Siis aeti mind täiesti vägivaldselt üles ja veeti ühte küla vaatama. Sellist, mis väidetavalt iidvana, inimtühi ja üsna lagunenud. Meie mõistes oli tegu pisema linnaga (6000 rahvast), kus ilmselt mõne haiguse tõttu kõik ära surid. Keset seda küla oli mingi seltskond filmivõtteplati ehitanud. Mõned mängumajad (olemas ainult esikülg) ja hunnik trina-träna. Ei näe enam kirjutada - kole ruttu läheb pimedaks siin.

üles | edasi »