« 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

12.11.2000

Delhi lennuväli.

Poole tunni pärast peaks lennuk sõitma hakkama. Peaks. Läbisime järjekordse turvavärava, et veel oodata. Oleme ootamise maailmameistrid. Pikk päev on vähemalt mul juhtme kokku ajanud ja kohati saab Helen seda üsna selgelt tunda. Kuidagi peaks frustratsiooni välja elama, aga mitte temal. Jama… Raha oleme mulli sõitnud. Helen kulutas viimased 79 rutsi stiiselt - kauples 90 rutsise (sic!) koogi endale odavamaks. Mina vahetasin kõvasti pappi endale, siis ei pea Eestis ka näguripäevi nägema. Magamatusest on jube külm olla. Kõht valutab. Lennukisse ikka veel ei lasta. Veetsu.

«Pilved ikka rokivad täiega.»

Moskva aeg on kusagil 9. Lendame. Valge pilvemass on väääääääga kaugel all. Oleme 35.000 jalga kõrgusel. Jagage see 3-ga ja saate kõrguse kilomeetrites. Enne lendasime jupp aega kusagil Kesk-Aasia mingi enam-vähem kõrbe ja mägede kohal, kus pilved puudusid. Eriti lahe vaade oli. Telekas hakkas näitama filmi "Anna and the King". Ei viitsi vist vaadata…

Lennukis saime küll aknaaluse koha, aga nii ilusti tiiva keskel, et kui lennuk otse lendab, siis näeme head suurt juppi taevast. Aga õnneks on mul teine aken veel, eriti kui ma istet alla lasen. Ja seda ma teen. Sest ees on mingi 2 nõmedat vene matsi, kes on oma toolid enam-vähem pikali surunud. Tahaks rääkida paar sõna selle lennuki arhitektiga. Ja nende tüüpidega, kes mõtlesid, et economy class võib kitsast asja taluda küll pikkadel reisidel.
Helen kahtlustab neid vene jobusid salajases joomises. Ja üks neist on otsustanud kõrvaklappe kõlaritena kasutada. Masendavad mehed.

Ma jäin lennukis kohe laksuga magama. Kui Helenit poleks olnud, siis ilmselt oleks ka hommikusöögi maha maganud. Kusjuures toitu oli hommikusöögiks ikka suht palju. 2 tükki kana, kartulit, porganit, aedube, seened (see oli siis nagu "praad"), tomatit, kurki (salat), mingi suur kook, saiake, võid, juustu, seedeküpsiseid. Sai vist kõik. Seedeküpsised olid head J Oeh, ma vist ikka vaatan filmi. Nüüd näidatakse olulisi andmeid a la kui kaugel on Moskva, mis on õhutemperatuur akna taga ja kuidas elab Putini vanaema. Kuradi äge vaade on aknast! Pilved ikka rokivad täiega. Ma pean kuidagi lendama hakkama… mingi väikelennukiga. Nii et tunneks asja. Mitte ei näeks seda läbi poolemeetrise illuminaatori.

10:55 Moskva

Lennuk on maas. Aplaus kõlas. Tekitas kohe küsimuse, et kas õnnestunud maandumine on nii haruldane... Nüüd natuke veel ootamist - jammi, meie lemmik!

"Südaöö".

Lennujaamas konutame. Juba tuttavas "restoranis" Lainer. Helen nõuab oma riisi. Eelmine kord oli mingi riis. Helen tegi veel pilti, tahab praegu ka teha. Et siis pärast on albumis 2 pilti - 1. "riis" 2. "sama 3 nädalat hiljem". Muidu on igav. Püüame mõistatada, kus maailmas asuvad Larnaca, Alicante ja Ber-Ham. See viimane tähistab ilmselt Berliin-Hamburgi. Lennuk äkki pooldub mingil hetkel. Oi oi ki nõmedad ideed tulevad. Täna õhtuks saame kokku 72 tundi reisitud ja mitte just märkimisväärne osa sellest on veedetud magades. Ja no mul annab see väga tugevalt tunda. Helen pakkus, et isegi kui tal oleks raha, siis Indiasse tagasi ta ei läheks. Mina arvan, et ma isegi läheks, aga mitte enne paari aastat ja kui siis kindlasti suunas - mägedesse. Vahelduseks võiks aga natuke tsiviliseeritud maades rännata. Aga ma ei mõtle praegu päris hästi nii et võib-olla nädala pärast oleks nõus mingile Aafrika, Lõuna-Ameerika reisile tõsiselt mõtlema. Ootame veel poolteist tundi.

Lendame ~2 tundi.

Saame kuidagi lennujaamast laevale.

Sõidame laevaga 2 tundi. No kaua võib!

Heleni sissekanne:

Et keegi kuidagi valesti aru ei saaks… India on tegelt reisimiseks mõnus maa. On mida vaadata ja kuhu minna ja kõik on nii teistmoodi. Ja meil läks kõik täitsa okeilt. Et ei olnud mingeid jamasaid jne. Lihtsalt sellepärast ma Indiasse ilmselt tagasi ei läheks, et on ju nii palju muid kohti kuhu minna. Aga kui kunagi hästi palju pappi oleks võiks oma pere Pushkarisse küll viia.

«Siimuga võib iga kell luurele minna.»

Siim: SIIM ON LOLL!

A selle mõtlesime ka välja, et kui Delhi lennuväli oli nagu suht nõme koht (jobud inimesed, aeglane, kõik maksab jne.), siis Moskva oma annab iga kell silmad ette. Kohe-kohe kantakse meile lauale nõukogude ime e. lõunasöök.

Mõtlesin enne välja hea firma moto: "Connecting the Weird!" ainult et ei suutnud välja mõelda millega sellist motot omav ettevõte/organisatsioon/asutus tegelema peaks. Helen pakkus, et see võiks olla India moto.

Kuulge, kodu on ainult 80 km kaugusel. Ja me isegi liigume sinna suunas. Aeglaselt küll, aga mis parata. Praegu just mingi jänku häälega tädiütles, et reis kestab natuke üle 3 tunni. Selgituseks, et oleme laevas, mille nimi on Fantaasia ja sihtmärk Tallinn. Helsinkisse jõudsime ilusti. Sõime lennukis ja nautisime päikeses säravaid pilvi. Kusagil raudteejaamast leidsime õige tänava üles, mis meid sadamasse viis. Nüüd söön Toblerone shokolaadi ja kohe toob Helen mulle 13.90 maksva tee. Ei tea kas see on ikka veest tehtud?

Helen: Siimuga võib iga kell luurele minna. That's it. Minge nüüd ise reisima ja kirjutama.

Siim luurab

Helen jäi magama. Reisi lõpuni on veel nii umbes 100 tundi. Loeks selle päeviku lõpetatuks. Hea reis oli, nüüd tahaks natuke puhata ja mõelda, et kuhu edasi.

Ja minult peab luba küsima, kui keegi tahab Heleniga reisile minna. Võib-olla on mul just siis teda endale Kiribatile saatjaks vaja.

Siim & Helen did India

üles | « algusesse