1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »

09.11.2000

Veraval Hotell Chirag.

Mina näiteks käisin habet ajamas. Väga huvitav tunne on kui keegi üsna terava noaga su kõri kallal askeldab. Kogu selle ekstreemspordi eest küsiti 10 rutsi. Pole paha. Siis tõin Helenile hommikueine voodisse kätte. Ostsin neid naljakaid õlis küpsetatud tainakänkraid, mis parajalt vürtsikad. Helen hakkas kohe hädaldama, et tema peab nüüd shokolaadi ostma. Minul oli taskus üks komm. Hea komm oli J Muidu tuleb vist tänasest alates selline nõmedam periood. Peale ärkamist ja asjade pakkimist käisin igaks juhuks kontrollimas, et kas meil lubatakse siin õhtuni vedeleda. Helen eile kelleltki küsis ja siis öeldi, et "oo jaa, jumala vabalt." Aga me oleme nagu jumalast populaarsed olnud - muudku helistatakse ja käiakse ukse taga ja kuigi me kohalikku keelt ei oska tekitas sõna "check-out" teatavaid kõhklusi. Jõudsimegi hotellimehega kokkuleppele, et 125.- eest lubatakse meil siin kella 18ni vedeleda. Sest ega siin kusagil mujal küll olla pole. Randa ei tahtnud suurte seljakottidega minna ja päike on ka vastunäidustatud. Mina näiteks ajan nahka. Öäk. Mingit parki või sellist baari ka ei ole, kus võiks mõnusalt vedeleda. Natuke nõme maa - umbes et igal pool mujal maailmas võib minna ja mõnda pubi või kohvikuse istuda. Või mõnda parki. Aga siin oleme leidnud ainult ühe pargi ja see oli ka turismiatraktsioon. Ilmselt on jõukatel oma pargid ja miks peab keegi vaestele selle rajama… Tegelikult NewDelhis oli päris kolakas park, aga ND on planeeritud linn ja mitte ise arenenud.

«Lapsed, hakkame koju sõitma.»

Oeh, mingi kaval näpunäide oli veel siia tulijatele… Ei mäleta praegu.

Helen: 15:50 Chirag

Siim ütles just, et padi on värdjas. Ta on eriti edukas magamises. Ma arvan, et ta on umbes 2 korda rohkem maganud sellel reisil kui mina.

Aga muidu on siis selline, et umbes 2 tunni pärast sõidame raudteejaama ja jätame selle linnaga ilmselt igaveseks hüvasti. Ja siis peame nii 25 tundi rongiga sõitma. Et Delhisse jõuda. Küll me sellega ka hakkama saame.

All I want is everything (Def Lepard)

Peaaegu 18:00

Lapsed, hakkame koju sõitma.

Rong sõidab. Ja sissekande nimi on "Põgenemine läbi palmisalu (vagunikaaslaseks paks valges indiaanlane)". Ühesõnaga hakkas rong liikuma ja mina püüan endale meelelahutust välja mõelda.

1. Kaskadööritrikid a la James Bond
2. Lugeda läbi kõik raamatud, mis juba loetud
3. Magada(?!)
4. Lugeda läbi India teedeatlas
5. Püüda suhelda kupeekaaslasega
6. Lugeda "Väikest printsi"
7. None of the above

Oleme vast juba paar tundi sõitnud. Vagunikaaslane (tegelikult küll kupeekaaslane) on osutunud uudishimulikuks Veravali advokaadiks. Suuresti tänud temale on Helen muutunud minu kaksikõeks. Tegelikult on kupees 2 tüüpi juurde lisandunud, aga nad ei vääri ära märkamist.

Advokaat näiteks just lõpetas söömise. Pakkus mullegi. Teine huvitav seik oli see, kuidas mingi ema oma pisikest poega (5.a.äkki) rongi uksel pissima tahtis panna. Rongid sõidavad siin enamasti uksed-aknad lahti kogu aeg. Mingid teised siis viitasid vaguni tagumise otsa poole, et näe seal on peldikud ka. Varsti peab endale vist mingi magamiskoha organiseerima. Helenil läks õnneks, sai üles jälle, mina pean siin oma middle koha eest võitlema. Keegi ei ole öelnud, et rongisõit Indias kerge peab olema.

üles | edasi »