1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »

08.11.2000

Keskpäev.

Mina parasjagu ärkasin. Arvestades, et magama saime millalgi 4 ajal, siis polegi väga paha saavutus. Helen on minu peale kuri, sest ma ei viitsi välja mõelda kolme tüdruku nime, kes ilusad on. Midagi sellist. Öösel vaatasime telekat. Mingi selline film oli, kus Steven Segal oli peaosas ja sai hästi ruttu heroiliselt surma. Tänu sellele oli väga talutavalt hea film. Kurt Russell päästis päeva. Kui nüüd viitsiks ennast riidesse panna, siis sõidaks merre ujuma…

Lõuna on vist. Mere ääres olen. Helen vedeleb kas hotellis või tuiab kusagil linnapeal. Täna olen juba kogenud järgmisi asju:

1. Kuidas on Veravalis sõita "ühistranspordiga". Nimelt mõtlesin, et tulen randa rikshaga. Ilma ongi see natuke keeruline, sest koht asub meie hotellist päris kaugel - 10 km või midagi sellist . Leidsingi mingi riksha, mille juht rõõmsalt peale kutsus, mis siis, et tagaistmel 2 tüüpi olid. Ma mõtlesin, et no ju need sõbrad välja kobivad. Valesti mõtlesin. Tagantistmelt ronis üks tüüp rooli ja "juht" puges minu ja teise selli juurde taha. Tee peal korjasime veel kellegi peale. Aga vähemalt toodi kohale. Mis siis, et tüüp teiste rikshade ees jubedasti kelkis, et "näe! (kummardus eest ära, et valge Siim näha oleks) kes meil siin on." Lisaks püüdis see sama tüüp mu nime teada saada (inglise keelt ta loomulikult ei osanud) ja kui ma ta kehakeelest õigesti aru sain, siis ka muga särki või pükse ära vahetada.

2. Kuidas lained püüavad sind põlvekõrguses vees ära uputada. Tegelikult on see jube mõnus. Natukene aega tuleb oodata ja siis tuleb 3-4 tõesti suurt lainet järjest. Mul puudub kirjanikuanne, et seda kirjeldada.

3. Kuidas poemüüja sõber proovib sult kõigepealt 5 rutsi ja seepeale suitsu kerjata. Ostsin nimelt veet ja Fantat (naljakas, ma ei joo Eestis kunagi Fantat, aga siin on see lemmikjook. Sobib vist kliimasse.) ja maksis kokku 25.- Tagasi anti siis 70 + 5 metallina ja seda püüdiski tüüp endale jätta. Nõmedad tüübid.

Kobin vist uuesti ujuma. Kaldal pole mõtet nagunii istuda, sest õlad on endiselt valusad ja mingi pruun kiht on juba olemas, aitab küll. Kahju, et me siin mõnda raamatupoodi leidnud pole. Hea tõestus, et tegu pole välisturistidele suunatud linnaga. Oh well…

Õhtu ja hotell. Tavaline värk.

Kui ma ujumast tagasi hotelli tulin, siis jäin ausalt öeldes magama. Ja ärkasin selle peale üles, et elekter läks ära. Seda juhtub siin igal õhtul paar-kolm korda. Seal basseiniga hotellis käisime õhtust söömas ja mingi naljaka riistapuuga sõitsime tagasi linna. Lootsime, et pärast saab Internetti, aga see oli katki või suletud või midagi taolist. Ühesõnaga oli actionivaene õhtu. Asusime vaatama mingit filmi, kus lennukis terrorism aset leiab. Viime ennast õigele lainele.

Appi! Me vaatame ikka veel telekat. Ja kell on mingi miljon. Just lõppes mingi ajuvaba film. Sisu pole oluline, aga hästi ajuvaba oli. Trust me. Sääsed imevad. Igas mõttes.

üles | edasi »