
Krediit nolxile kujunduse ja teostuse eest.
Siim ja Helen kirjutasid 23.10.00-12.11.00 marsruudil Tallinn-India-Tallinn.
|

1 2
3 4 5 6
7 8 9 10
11 12 13
14 15 16 17
18 19 20
»
06.11.2000
Kell on vast 10 ringis.
Meie magame. Ja veets-vannitoas askeldab mingi must kodanik. Koristab.
Või siis et lakkus ja jättis toa ukse lahti. Ikka eriti imelik.
Läksime vast kusagil 1 paiku magama, aga praegu on selline tunne,
et võiks pärastlõunani magada. Vast see mitte eriti
mugav öö rongis ja eilne pikk päikest täis päev
kurnasid ära. Mina olen igaljuhul kohati jube punane ja valutan.
Helen on vist veel hullem. Ta on selline stiilne tüdruk, kes päevitas
ainult pool keha (kõhupoole) ära. Mhm
ma natuke unelen
veel.
«..loomulikult on kogu
liivariba prahti täis. Räme. Ja kurb.»
Ei tea mis kell on. Koht on rand.
Aga hoopis teine kui eile. Ehk siis hoopis teisel pool linna. Lõuna
pool. Kuidas me siia saime? Hommikul läksime oma Aerofloti ja confirmimise
jutuga hotelli adminni. Need läkitasid meid edasi mingisse JP Travelisse,
mis lubas 300 raha eest asja korda ajada. Jätsime piletid sinna ja
ostsime midagi natuke süüa. Mina ostsin Garlandi "The Beachi"
vaimus Maggie nuudleid ja shokolaadi. Helen "went ape" e. muretses
kobara banaane. Tavaline värk. Siis võtsime nagu mingi tuk-tuki,
mis Heleni arvates sai aru, et me tahame beachile minna. Hakkas meie arvates
hoopis vastassuunda sõitma. Pidasime tüübi kinni ja hakkasime
uut rikshat otsima. Lõpuks leidsime mingi noore tüübi,
kes tänu prillidele teistest intelligentsem tundus. Ja keeras kohe
oma tuk-tuki installeeritud helisüsteemi põhja. See on täitsa
hämmastav kui kehva muusikat nad siin toodavad. Eile õhtul
telekat vaadates tundus, et Indias on nii 50 telekanalit ja pooled neist
näitavad kodumaist muusikatoodangut. Loomulikult on arvamus, et India
muusika sitt on, ainult minu isiklik. Tüübi riksha oli veel
täis riputatud mingi meesnäitleja pilte, kellega tal siis oletatavasti
mingi salapärane side. Natuke sarnased nägid nad välja.
Kutt ilgelt kimas mingis suunas ja meie talusime seda muusikat ja lõpuks
tõigi meid mingisse randa. Boonusena on ranna ühes otsas tempel,
kust hea vaade, aga templitest on meil suht-koht kõrini. Kogu kohalik
rahvas (ilmselt kodumaised turistid) on kogunenud sinna samma templi juurde
rannaribale ja meie kobisime eestlase kombel üks kilomeeter eemale.
Üle parema õla vaadates näen mingit päris purakat
laevavrakki. Merest: laine on kalda ääres äge. Mina polegi
enne sellises vees ujunud. Suu ja silmad on targem kinni hoida, sest vesi
on pagana soolane. Igatsen ujumisprillide ja bodyboardi järele. Sellega
saaks siin täitsa tegutseda. Paar korda õnnestus ennast mõnusalt
laine harjale sõitma sättida. Väga lahe tunne. Päikest
täna eriti ei saa, sest mingi õhuke pilveträna on taevas.
Parem ongi, muidu põleksime päris ära. Ah jaa, ennem
kirjutasin, et indiaanlased on kõik tropis koos rannal - mõtlesin
välja, et erinevalt eestlastest on nad kambaloomad (cmpus loomus
lad.k.). Eestlased tõmbaksid ennast kohe siia laiali. Ja loomulikult
on kogu liivariba prahti täis. Räme. Ja kurb.
üles | edasi
»
|