Krediit nolxile kujunduse ja teostuse eest. Siim ja Helen kirjutasid 23.10.00-12.11.00 marsruudil Tallinn-India-Tallinn.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »


06.11.2000

Kell on vast 10 ringis.

Meie magame. Ja veets-vannitoas askeldab mingi must kodanik. Koristab. Või siis et lakkus ja jättis toa ukse lahti. Ikka eriti imelik. Läksime vast kusagil 1 paiku magama, aga praegu on selline tunne, et võiks pärastlõunani magada. Vast see mitte eriti mugav öö rongis ja eilne pikk päikest täis päev kurnasid ära. Mina olen igaljuhul kohati jube punane ja valutan. Helen on vist veel hullem. Ta on selline stiilne tüdruk, kes päevitas ainult pool keha (kõhupoole) ära. Mhm… ma natuke unelen veel.

«..loomulikult on kogu liivariba prahti täis. Räme. Ja kurb.»

Ei tea mis kell on. Koht on rand.

Aga hoopis teine kui eile. Ehk siis hoopis teisel pool linna. Lõuna pool. Kuidas me siia saime? Hommikul läksime oma Aerofloti ja confirmimise jutuga hotelli adminni. Need läkitasid meid edasi mingisse JP Travelisse, mis lubas 300 raha eest asja korda ajada. Jätsime piletid sinna ja ostsime midagi natuke süüa. Mina ostsin Garlandi "The Beachi" vaimus Maggie nuudleid ja shokolaadi. Helen "went ape" e. muretses kobara banaane. Tavaline värk. Siis võtsime nagu mingi tuk-tuki, mis Heleni arvates sai aru, et me tahame beachile minna. Hakkas meie arvates hoopis vastassuunda sõitma. Pidasime tüübi kinni ja hakkasime uut rikshat otsima. Lõpuks leidsime mingi noore tüübi, kes tänu prillidele teistest intelligentsem tundus. Ja keeras kohe oma tuk-tuki installeeritud helisüsteemi põhja. See on täitsa hämmastav kui kehva muusikat nad siin toodavad. Eile õhtul telekat vaadates tundus, et Indias on nii 50 telekanalit ja pooled neist näitavad kodumaist muusikatoodangut. Loomulikult on arvamus, et India muusika sitt on, ainult minu isiklik. Tüübi riksha oli veel täis riputatud mingi meesnäitleja pilte, kellega tal siis oletatavasti mingi salapärane side. Natuke sarnased nägid nad välja. Kutt ilgelt kimas mingis suunas ja meie talusime seda muusikat ja lõpuks tõigi meid mingisse randa. Boonusena on ranna ühes otsas tempel, kust hea vaade, aga templitest on meil suht-koht kõrini. Kogu kohalik rahvas (ilmselt kodumaised turistid) on kogunenud sinna samma templi juurde rannaribale ja meie kobisime eestlase kombel üks kilomeeter eemale. Üle parema õla vaadates näen mingit päris purakat laevavrakki. Merest: laine on kalda ääres äge. Mina polegi enne sellises vees ujunud. Suu ja silmad on targem kinni hoida, sest vesi on pagana soolane. Igatsen ujumisprillide ja bodyboardi järele. Sellega saaks siin täitsa tegutseda. Paar korda õnnestus ennast mõnusalt laine harjale sõitma sättida. Väga lahe tunne. Päikest täna eriti ei saa, sest mingi õhuke pilveträna on taevas. Parem ongi, muidu põleksime päris ära. Ah jaa, ennem kirjutasin, et indiaanlased on kõik tropis koos rannal - mõtlesin välja, et erinevalt eestlastest on nad kambaloomad (cmpus loomus lad.k.). Eestlased tõmbaksid ennast kohe siia laiali. Ja loomulikult on kogu liivariba prahti täis. Räme. Ja kurb.


üles | edasi »