
Krediit nolxile kujunduse ja teostuse eest.
Siim ja Helen kirjutasid 23.10.00-12.11.00 marsruudil Tallinn-India-Tallinn.
|

1 2
3 4 5 6
7 8 9 10
11 12 13 14
15 16 17
18 19 20
»
04.11.2000
Natuke enne kella 11.
Asume keser Udaipuri mingis pisikeses reisibüroos, mis meil aitas
bussipiletid Ahmedabadi saada. Ja mis ilmselt ka bussi välja paneb.
Äsja joodud külm Fanta ei olnud vist väga hea mõte,
kõht valutab. Hotellis püüdsime teada saada Delhi Aerofloti
numbrit. Selgus, et see ei olegi nii lihtne siin maal. Kõigepealt
soovitas mingi meie Express Hotline'I taoline üritus kodanikul retseptsionistil
mingisse lennureisifirmasse helistada. Seal seletati, et nad paraku ei
saa otse Aerofloti numbrit anda, aga nad võivad ise konfirmatsiooni
ära teha ja siis meilt raha küsida. Soovitaks neile mõnda
head anatoomilist nippi
Rikshaga sõitsime ka täna esimest korda. Tuk-tuk on palju
mõnusam nimi sellele kolmerattalisele imemasinale, mida siin nii
massiliselt leidub. Igaljuhul leidsime õige koha üles ja nüüd
loodame, et buss ei ole väga India oma ja hilineb ainult mõistliku
hunniku minuteid.
Õhtu. Ahmedabadi raudteejaam
Istume raudteejaama trepil, hingame CO2-st küllastunud õhtu
ja kogume detsibelle. Viimast toodavad inimesed, autod, tuk-tukid ja ehk
veel mõned asjad. Bussisõit oli päris pikk, aga õnneks
ilma eriliste erutavate sündmusteta (avarii, vales kohas maha minek
vms.). Leidsime bussist ühe valgenaha, kes Itaaliast pärit,
aga nüüdseks juba 2a. ja 1 kuu Indias viibinud. Purssis isegi
nende kohalikku keelt. Väitis, et Veraval on normaalne koht ja läks
ise mingisse pisikesse kolkasse tekstiili ostma. Et see Itaalias maha
müüa. Ashemabadi sisse sõites loojus päike, aga
veel enne jõudsime ära näha esimesed pilveräbalad
üle
reisi algusest saadik. Pilved on ägedad. Samuti muutus
loodus lõunasse sõites palju rohelisemaks ja lopsakamaks.
Inimesed on ikka nagu igal pool. Vahivad meid, aga õnneks eriti
ei tülita. Natuke jahtisime süüa ka. Minul sai vürtsisest
toidust kõrini ja ostsin ühe "All American" burgeri,
aga McDonaldsi omad on selle kõrval ikka tõsised delikatessid.
Koduste söökide järgi igatsen. Selliste, kus on tunda asjade
maitset, mitte kõike tapvat vürtsi. Siin on kõik asjad
vist vürtsised. Kui nad just ei ole ilgelt läägelt magusad.
Äärmusest äärmusesse. Emme borsh oleks hea. Suppi
pole nii ammu saanud. Ving-ving-ving! Paar tundi on veel rongini aega.
Ilmselt peab raamatut edasi lugema, aga ma ei kujuta ette, et kui ma olemasolevad
läbi saan, kas ma hakkan siis !jälle! uusi ostma? Helen puhus
mingi asja täis. Talle pandi ilmselt kogemata kotiga koos mingi täispuhutav
padi kaasa. Heh, kontrollis, et ma teda ei laimaks. Nii ei saa ju rallit
sõita!
üles | edasi
»
|