Krediit nolxile kujunduse ja teostuse eest. Siim ja Helen kirjutasid 23.10.00-12.11.00 marsruudil Tallinn-India-Tallinn.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »


04.11.2000

Natuke enne kella 11.

Asume keser Udaipuri mingis pisikeses reisibüroos, mis meil aitas bussipiletid Ahmedabadi saada. Ja mis ilmselt ka bussi välja paneb. Äsja joodud külm Fanta ei olnud vist väga hea mõte, kõht valutab. Hotellis püüdsime teada saada Delhi Aerofloti numbrit. Selgus, et see ei olegi nii lihtne siin maal. Kõigepealt soovitas mingi meie Express Hotline'I taoline üritus kodanikul retseptsionistil mingisse lennureisifirmasse helistada. Seal seletati, et nad paraku ei saa otse Aerofloti numbrit anda, aga nad võivad ise konfirmatsiooni ära teha ja siis meilt raha küsida. Soovitaks neile mõnda head anatoomilist nippi…

Rikshaga sõitsime ka täna esimest korda. Tuk-tuk on palju mõnusam nimi sellele kolmerattalisele imemasinale, mida siin nii massiliselt leidub. Igaljuhul leidsime õige koha üles ja nüüd loodame, et buss ei ole väga India oma ja hilineb ainult mõistliku hunniku minuteid.

Õhtu. Ahmedabadi raudteejaam

Istume raudteejaama trepil, hingame CO2-st küllastunud õhtu ja kogume detsibelle. Viimast toodavad inimesed, autod, tuk-tukid ja ehk veel mõned asjad. Bussisõit oli päris pikk, aga õnneks ilma eriliste erutavate sündmusteta (avarii, vales kohas maha minek vms.). Leidsime bussist ühe valgenaha, kes Itaaliast pärit, aga nüüdseks juba 2a. ja 1 kuu Indias viibinud. Purssis isegi nende kohalikku keelt. Väitis, et Veraval on normaalne koht ja läks ise mingisse pisikesse kolkasse tekstiili ostma. Et see Itaalias maha müüa. Ashemabadi sisse sõites loojus päike, aga veel enne jõudsime ära näha esimesed pilveräbalad üle… reisi algusest saadik. Pilved on ägedad. Samuti muutus loodus lõunasse sõites palju rohelisemaks ja lopsakamaks. Inimesed on ikka nagu igal pool. Vahivad meid, aga õnneks eriti ei tülita. Natuke jahtisime süüa ka. Minul sai vürtsisest toidust kõrini ja ostsin ühe "All American" burgeri, aga McDonaldsi omad on selle kõrval ikka tõsised delikatessid. Koduste söökide järgi igatsen. Selliste, kus on tunda asjade maitset, mitte kõike tapvat vürtsi. Siin on kõik asjad vist vürtsised. Kui nad just ei ole ilgelt läägelt magusad. Äärmusest äärmusesse. Emme borsh oleks hea. Suppi pole nii ammu saanud. Ving-ving-ving! Paar tundi on veel rongini aega. Ilmselt peab raamatut edasi lugema, aga ma ei kujuta ette, et kui ma olemasolevad läbi saan, kas ma hakkan siis !jälle! uusi ostma? Helen puhus mingi asja täis. Talle pandi ilmselt kogemata kotiga koos mingi täispuhutav padi kaasa. Heh, kontrollis, et ma teda ei laimaks. Nii ei saa ju rallit sõita!


üles | edasi »