1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »

03.11.2000

Sama hotell (Oriental), mis eile, aga uus tuba.

Samuti uus päevik. Ja uus faas meie reisis. Hassanist-Jackist saime lahti. Samuti on meil olemas bussi- ja rongipiletid, millega saame sellisesse linnakesse nagu Veraval. Ehk siis Diusse ilmselt ei lähe. Kuigi mulle meeldib see nimi - Diu. Hea, et me lõpuks üldse päeviku leidsime. Raamatupoodides ei müüdud, kunstipoodides müüdi ainult selliseid kalleid, millel on nahast kaaned ja ma ei tea mis. Hotelli sõites aga nägin teeääres mingit pisikest poekest. Anyway… millega me täna tegelenud oleme. Hommikul sõitsime City Palace'isse. See oli nagu turiste täis topitud. Masendav. Õnneks leidsime ka ühe vaiksema koha - lossi teise poole, mis oli mõeldud kuningannale ja tema õukonnale. Ilmselt ei leidnud enamus turiste seda üles ja nii oligi seal mõnus vaikne ja palju avaram ja jahedam. Äkki piltide peale jäi ka midagi mõnusat. Sealt oli ka lahe vaade sellele järvele ja Lake Palace Hotellile. Ja kuna see City Palace asus natuke nagu mäe otsas, siis komberdasime sealt alla ka. Mööda pisikesi tänavaid ja mingile templile ka pilt peale visates. Nagu ma templisse ronisin, et naiste laulu kuulata (mingi tseremoonia oli parasjagu käimas) hakkas üks tüüp hullumeelselt kella lööma. Ja nii kaua lõi, kui me templi alalt taganesime. Ühtekokku nii 10 minutit järjest. Ehk püüdis oma hinge päästa. Siis käisime mitmes raamatupoes ja ühest ostsin kaks Tom Clancy raamatut. 200 rutsi kokku. Mitte just palju. Kuigi need on kasutatud raamatud. Kui ma samas vaimus jätkan, siis ei jõua varsti enam oma kotti kaasa tarida. Peaks mingeid jamasid raamatuid ostma ja siis tagasi müüma.

Siis otsisime Jacki üles (leidsime ta mingist kunstipoest, mulle pakuti kohe kamasuutra pilte müüa) ja vedasime ta sööma. Hispaanlaste autojuht oli ka kambas. Hispaanlased on mingid 3 nägu, kellega eile-üle-eile natuke koos sõitsime. Söömas käisime mingis suvalises kohas ja söögi nimi oli THALI, mis tähendab, et sulle antakse lauale vaagen kuhu peale laotakse erinevaid juurviljakastmeid + chapati + riis + veel midagi. Ja 30 rutsi maksis kokku. Üsna soodne minuarust.

Muuseas kolisime õue, sest toas läks elekter ära. Umbes poole tunni pärast on vast päikeseloojang. Peale sööki sõidutas Jack meid mingisse Lady Gardenisse, kus oli samuti palju turiste (just kohalike), aga muidu oli seal mõnus - purskkaevud ja suured puud. Ühe varjus lugesime natuke raamatut kuni Helen võttis istepoosi "hakkame-nüüd-varsti-minema". Hakkasimegi. Raudteejaama. Väikese sekeldusega saime rongipileti Ashamabadist Veravali. Ja natuke eemalasuvast bussijaamast ka pileti (bussi oma) Uidapurist Ashamabadi. Homme kell 11 läheb sõiduks. Siis tõi Hassan meid tagasi hotelli, kus meid oli ümber kolitud jupp maad suuremasse tuppa, kus üheks miinuseks on praktiliselt puuduvad aknad (mingi auk siiski on). Suureks plussiks on aga avar vannituba, milles ka vann sees. Kindlasti mitte nende parim tuba. Kindlasti ka mitte midagi "very special" nagu nad täna väitsid, aga enne kõige odavamate tubade juurde pöördumist piisavalt mõistlik elamine. Ainuke tõsiselt negatiivne oli Jackiga hüvastijätt, sest meie omast arust suuremeelne tonn tehti kohe pihuks ja põrmuks lausega "but that is not 10%". No ei ole jah, aga mis siis. Mul saigi võõra tüübiga koos jõlkumisest siiber. Olgu ta mõnus või mitte. Mõru maitse on ikkagi suus…

Öö

Vann ruulib! Eriti kui seal tund aega raamatut lugeda. Mul on eriti vana inimese jalad. Homme algab uus elu.

üles | edasi »