1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 »

23.10.2000

HELSINKI FOORUMI KAUBAMAJA 13:05

Helen käis just shoppamas. Shoppas meile selle lilla päeviku. Ja palus öelda, et laeva peal mängiti ilgelt rõvedat muusikat. Sellist mida võid kuulata, kui sind kusagil telefoni otsas ooteliinile suunatakse. Igaljuhul olime mõlemad peale pooltteist tundi valmis mõnda muusikut mõrvama.
A tegelt, reis on alanud. Siiani kõik hästi. Soome leidsime üles, Helsinki bussijaama leidsime üles. Äkki leiame lennujaama ka. Ah jaa, tollivalvurid tegid suuri silmi reisi sihtkoha suhtes…

LENNUJAAM 15:10

Lennujaam. Tshekkisime in. Ehk siis oleme populaarsed vä? Kuna Aeroflot otsustas oma lennu hiljaks jätta, siis andis nende sõbralik tädi meile lipaka, kus oli kirjas "MK 35.-" Mina mõlesin, et tahab meid koinida. A tema hoopis seletas, et me võime seda raha omal soovil investeerida. Ehk siis meil on 35.- ja me hakkame nüüd rämedalt jooma. Nii palju raha. Vastu tulles Heleni soovidele mainin ära ka varalahkunud (nais)bussijuhi, kes köhis nagu hobune. Ekstreemssport missugune! Peaaegu oleksime maha roninud selles peatuses, kus saab lennujaama või lennukite hooldekompleksi. Õnneks hakkas bussijuht midagi kisama. Me läksime kohe kiitlema, et oleme ikka tublid küll, sõidame nii kaugele ja täitsa üksi (kaksi).

«soome leidsime üles, helsinki bussijaama leidsime üles»

Lennukis oleme akna all. Ehk Helen on ja mina olen keskel, sest keegi tuleb veel mulle teisele poole põlve hõõruma. Lennuk on lihtsalt selline. Eile keegi kirjutas, et TU-154 on nagu lendav Ikarus-buss. Halleluuja!

19:50 LENNUK

No lendame. Tegelt lendame juba alla. A vist organiseeritult. Vähemalt üritavad kaksikutest stjuuardessid seda väita. Kõrvad on umbes seestpoolt vist kokku kasvanud ja 5 minuti pärast on minu käes ka neelatamise maailmarekord. Söök oli tegelt hea. Arvestades, et lendame Aeroflotiga. Algus oli küll suht lennukas e. mitmed õhuaugud püüdsid elu huvitavaks ja kalliks muuta. Pea valutab. Dushialla tahaks (lennukis on umb. 30 kraadi, Indias umbes sama vist). Kohe varsti tuleb vene mamsel ja annab mulle vastu näppe, et ma pole ennast ja lennuki osasid (laud, seljatugi) upright positionisse viinud. Eh, lükkasid hoopis mingi käru meist mööda. Tegutsevad recyclinguga. Meie seljataga on noormees, kes on taimetoitlane, räägib inglise ja soome keelt (põder vist) ja õpib hindu keelt. Mingi hull vist.

22:05 (Moskva aeg) Sheremetjevo II

Helen, 21: "Kirjuta, et lennuk ei olnudki TU, oli hoopis IL." (Honorar saata koju.) Meie peakohal on ümmargune lagi. Mitte nagu üldiselt ümmargune, vaid väga detailselt. Ehk laes on rõngad. Metallist. Igal pool. "Mõttetu lagi" (Helen). Ja me pommime jälle lennuametnikelt tasuta süüa. Seekord õnnestus saada kupong 158.- rublale. Põhjendus - Transfer. Äkki isegi tuuakse midagi. Me juba peame plaani, et hakkame Indias ka tasuta kuponge pommima. Igaljuhul on meil 3 tundi jälle vaja ära kulutada. Helen teeb laest pilti. Pärast on mäng "mõista-mõista, mis on pildil?" A teate, Moskva lennujaam peaks nagu palju vingem olema. Sitta ta on. Väike, kitsas, hästi venelik ja kõik hinnad on dollarites. Helen mõtiskleb sõna "Lainer" semantilise sügavuse üle. Sest selle "restorani" nimi on Lainer, kus me istume. 158 rubla VASTU TAEVAST! Toodi meile bulka (loe vene k.), salat (kurk vs. kapsas, soola siin ei tunta) ja tops Spraiti. Asi seegi. Kell on 10 minutit edasi läinud.

üles | edasi »