Teller plõksib

Rahvusvaheline tõlkepäev on olemas, projektijuhtide päev kah, copywriteritele käib kirjaoskuse päev. Ongi kogu tiim kaetud.

Itsust saime head misot ja sushit lõunaks ja kontorisse viies läks alla 7 naela. Arvestades kui palju päevarahaga Londonis elada jõuab on see täitsa positiivne lugu.

Varia

Eile kõndisime Joonathaniga peale õhtusööki Tokyo Diner‘is (soovitan) natuke Londoni kesklinnas ringi. Tore linn, elu keeb - Leichester Square’il oli püsti suur lava, ilmselt oli lõppenud Spiderman 3 esilinastus, punase vaiba ümber keerlesid kümned ja kümned limusiinid ja viisid tundmatuid nägusid minema. Trafalgar Square’il näidati aga suurele ekraanile Monthy Pythoni Püha Graali filmi. Olla Püha Georgi päev, selle puhul. Rahvale oli välja jagatud hunnik kookospähkleid, ilusti pooleks lõigatud ja nööriga koos. Film ise tundub olevat sellises Viimse Reliikvia staatuses, et ümberringi hõigati ridu kaasa, tehti vajadusel hobuse kappamishääle kookospähklitega ja üldse oli kuidagi väga mõnus istuda seal ja vaadata. Kohe tuli mõte, et võiks ju Tallinnas kah midagi taolist olla. Pilti pole, ei viitsinud kaamerat kaasa vedada. Laisk olen.

Muidu on ikka juba selge rütm sisse harjunud siin. Peale tööd kuhugi üks pint kohaliku siidrijooki (no tegelt eile oli French House‘is konnasööjate kihisev), siis sööma, siis väike jalutuskäik ja hotelli lugema, tööd tegema, magama. Võib-olla ei kõla väga põnevalt, aga on mõnus rütm, sest alati on mõni meeldiv inimene seltskonnas.

Aga ma lähen vist uuele katsele jooksujalatseid otsima.

Varia

Kui juba kirjutamiseks läks, siis… Eelmisel nädalal tegi nalja Madis Jürgeni lugu “Sõim, hirm ja paha õhk”, kus ta kirjeldas oma paaripäevast rolleriga ringi sõitmist. Muuseas oli artikli juures ilus lisakast, kus kirjas järgnev:

Mopeedijuht (mopeed = rahvakeeli roller, toim.) peab olema vähemalt 14aastane, jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10aastane.

Siia juurde ka seadusesäte, et mopeedi maksimaalne mootorimaht on 50cc ja tehase poolt peab maksimaalne kiirus olema piiratud 45km/h-ga. Edasi lugedes jõudsin lõiguni, mis selle teadmise tasutal tugevalt muigama ajas.

Järgmisel hommikul assisteerin Mati Songisepa 12aastast poega Karli tema kooliteel. /…/ Karli roller võtab välja ka 70 km/h, aga Karl sõidab rahulikult.

Ma kujutan ette kui tänulik Mati Songisepp Jürgenile on, et see Ekspressis ilusti kirja paneb, kuidas tema poeg ebaseaduslikult ümberehitatud rolleriga (kiiruspiiraja eemaldamine on samuti ebaseaduslik) linnas ringi tiirutab.

Rolleriteema huvitab? Vaatab UrbaanUrri - Rolleriga Eestis, aasta läbi.

Varia

See postitus läks nüüd suure rapsimisega valesse blogi. Ehk tegelikult Sai Madis Palm Cheesemeistriks küll, aga tema ja laheda Cheese’i kalendri kohta loe Foto.diip.ee-st: Cheesemeister 2007 on Madis Palm

Varia

Jäin Youtube’is veidi surfima, siin klipid, mis vaimustasid või nalja tegid.

Read more…

Varia

Kottke teeb ülevaadet hiljutisest Apple’i iPhone’i väljakuulutamisest ja tootest endast. Minu lemmiktsitaat käib aga hoopis firma juhi ja innovatsiooni kohta.

Don’t you think that maybe every company should fire their founders after a few years and then hire them back a few years later? I mean, how crazy is it that Apple birthed the Apple II and the Macintosh — each a significant achievement that taken alone would have sealed Apple’s reputation for innovation in the history of computing — and then fired the guy that got them there, stumbled badly enough that they were heading for mediocrity and obscurity, and then brought Jobs back, who spurred a string of successes that has nearly overshadowed the company’s earlier achievements: OS X, the iMac, the iBooks/PowerBooks/MacBooks, the iPod, iTMS, and now the iPhone. It’s insane! Not to mention fun to watch. Perhaps Google should fire Larry and Sergey with the idea that they’ll take them back in a few years when they’re a little older, a little wiser, a little more seasoned in business, with a new perspective, and possessing an enormous amount of motivation to prove that their dismissal was a bad move.

Varia

Nüüd peaks muidugi ütlema, et kõike tehti elukutseliste kaskadööride ja turvatiimi järelvalve all, kasutusel olid viimase sõna turvameetmed. Näiteks minu pead ümbritses läbipaistvast kevlarist kiiver ja kogu video lõpuosas olev on hea näitlejatöö.

Varia

Ma pole päris kindel, kas selle video siin lehel näitamine õnnestub (lisa: ega ikka ei õnnestunud küll, võtsin maha, aga link allpool) nii et ka link sellele, kuidas Henrik Wiiga tennist mängida vihub. Oleks kaks pulti olnud, oleks veel lõbusam. Aga kogemus on hästi uus ja huvitav, sest mängid täiesti teisiti. Henrik püüdis mõelda, et mis mängud varasemalt sel moel istuvast sundasendist on välja tunginud ja meenusid vaid need tantsumängud ja tinglikult ka püssiga ekraani ees vehkimised (mina mäletan nõuka ajast mängude toast seda).

Varia

Kui linna ühel tihedama liiklusega ristmikul on valgusfoor õhtusel tipptunnil katki, siis kes vastutab, et liiklus kiirelt ja ohutult toimib? Kes vastutab, et valgusfoor kiirelt parandatud saab? Et ei juhtuks nii nagu täna südaöö paiku, kui samal ristmikul 4 autot kokku sõitsid? Õnneks nii õnnelikult, et kõik omal jalal autost välja said, kuigi kõige kõvema matsu saanud autos olnud naisterahvas ja väike poiss igaks juhuks kiirabiga ära viidi.

Foto on tehtud 15-17 minutit peale avariid, kui kiirabi kah lõpuks kohale jõudis.

Väike lisa veel - nagu pildilt näha, siis nüüd vähemalt valgusfoor vilkus. Veel 20:30 paiku valitses täielik pimedus.

Varia

Kusagil kahe paiku ärgates (ärge küsige) oli väike nõutus, et mida laupävaga peale hakata. Tühi kõht sundis sõpra leidma, kellega välja minna ja Elis oli hea valik. Esiteks viis ta mind üle aastate VS-i, kus väga meeldiv India köök. Ja teiseks kutsus õhtuks kontserdile. Viskasin kaamerakoti üle õla, õhtu parim tulemus üleval näha.

Kontserdi avanud Anne Ermilt tulnud fakt, et Dee Dee Bridgewateri näol tegu on Jazzkaare peaesinejaga üllatas hetkeks, ausalt öeldes polnud ma väga jälginud, et mida ma täpselt kuulama lähen ja kellega tegu on. Seda mõnusam oli üllatus, kui asi pihta hakkas. Hullult vinge kontsert oli. Dee Dee küll veidi külmetanud, aga võimas ja vaheldusrikas hääl ning vaba ja flirtiv olek, muusika, bänd, seaded, publiku reageerimine ja kaasaelamine.

Mõtlema pani see, et tegu on kahesajanda korraga, kui ta sama kavaga kontserdit teeb. Kui kaua asi esineja jaoks värske püsib? Millal Rolling Stones’i tüübid “Satisfactionit” vihkama hakkasid? Kas Eestist läbi käivatel vanadel kuulsustel on tõesti oma 30 aastat vanast loomingust nii suur rõõm või on vaja jätkuvalt pangalaenusid tasuda?

Dee Dee puhul oli tegu pigem teoreetilise küsimusega, ta on tõeline meelelahutaja, kes pakatab energiast ja bänd ei mänginud kah tülpinud nägudega, vaid tinistas mõnuga. Aga kas kitarriimprovisatsioon oli täpselt sama, mis aasta tagasi Memphises või tõesti koha peal tekkinud improvisatsioon?

Kui tundub, et pilt liiga tume, siis seda ta ongi ja meelega.

Varia