Teller plõksib

On kuidagi sümboolne, et pea kuu tagasi toimunud Blogfest 2010-l üles astunud Toomas Tootsi ettekanne “Eesti blogosfääri olukord” netis mingit kajastust leidnud pole. Pole seda üles riputanud ei korraldajad, Toots ise ega kommenteerinud ükski ajaveebnik. Google ei leia midagi, järelikult pole olemas.

50 minutit hiljem…

Kaevasin Blogfest 2010 järelkajasid edasi ja üks hea, üks halb uudis. Hea uudis, et leidsin lõpuks siiski mõned asjad üles.

Allikas: Unlimited Media, kus ka teiste esinejatega lühidad videotutvustused olemas. Küll inglise keeles, sestap ei leidnud neid alguses ka üles.

Mõne ettekande slaidid on ka üles riputatud:

* Toomas Toots “Sotsiaalmeedia statistika”
* Ott Pärna “Eesti kasvuvisioon 2018”
* Meelis Mandel “The good, the bad and the ugly”
* Helge V. Keitel “The Prospects of Open Innovation and Collaboration between Finland and Estonia”

Halb uudis on see, et Toomas Tootsi väitel on Eesti blogosfäär aastaga 25% kokku kuivanud (OMG! blogikriis nagu majanduses!!!!) ja sellel kokkukuivanud blogimaastikul pole keegi võtnud vaevaks Blogfest 2010 ettekandeid kommenteerida. Ainus sellekohane blogipostitus, mille leidsin on Aarnelt.

Blog.tr.ee hetkel populaarseim blogipostitus on “Raseduse vastane plaaster Reporteri vaatajatele“.

Vaatan praegu seda postitust üle ja jube lühike on. Samas nende mõne viite üles leidmine võttis mul tubli tunni. Kuidagi… nukker.

Pole varem teadvustanud, et blog.tr.ee näitab postituse juures, et mida muud selle posti lugejad sirvinud on. Surströmming e. kääritatud heeringas posti juures olev loetelu tõi muige.

Kasutajad kes seda postitust lugesid, lugesid ka:

Lüngad seksuaalhariduses
1. Miks ma olen gay?
Briljandid ja pärlid proletariaadi diktatuurile
Taluvõi
Mis teha, kui peeglist iseennast ära ei tunne

Peale eilset NO-teatri etendust “ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni” läksin joonelt koju elu püsiväärtuste üle mõtisklema e. asusin Google’is oma nime otsima. Esimesed kolm-neli lehte tulemusi on igavad, kõik teada kohad. Pärast läheb põnevamaks, sest jõuab igasugu väiksemate ja obskuursemate viitajateni. Ja siis tuli auhinnaline koht ära – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3. Kõlab eriti spetsilt, mis? Otse link ei pruugi töötada, Google’i otsinguga “varjukirjanik” leiab.

egoegoegoegoegoegoegoegoegoegoegeogeoego

Teemablogid on ägedad. Teemasaidid on head. Nedega on aga see jama, et üldjuhul ühte blogi kirjutab üks kuni väikene hulk inimesi ning tihtilugu traditsioonilise teemakohase kodulehe haldamine on ka ühe inimese nokitsemine. /…/ Alljärgnevat videoklippi vaadates assotseerus mulle kohe üks meie kodumaine teemablog “UrbaanUrr – Rolleriga Eestis, aasta läbi” mis paistab olevat peaasjalikult Telleri entusiastlik-fanaatiline ettevõtmine jagamaks rolleritemaatilist informatsiooni maakeeles. Vägagi toetan selliseid ettevõtmisi, kuid see oleks ehk veelgi efektiivsem kui blogi keskkonna asemel UrbaanUrr jookseks Wiki peal, kus kõik samade huvidega rolleri entusiastid saaksid üheskoos oma teadmiski ja kogemusi jagada ning kirja panna. – Oliver@olkas.blogspot.com

Vespa Rally San Luis Obispo, California. Foto: Vincent Anton Stornaiuolo

Oliver on päris põneva teema üles noppinud – wikid. Olen ka ise mõtisklenud, et nii Fotodiip kui UrbaanUrr (Mõlemad on praeguseks, e. 2010 a., hingusele läinud veebilehed) võidaksid, kui neil oleks ühe või paari kirjutaja asemel näiteks kümme. Fotodiibiga magasime õige aja ilmselt maha 4 aastat tagasi, tänaseks oleme saidiga natuke jännis, aga sellest kunagi pikemalt. UrbaanUrr on esiteks enda jaoks uus, ja teiseks mõtte- ja eluviis, mida propageerida püüan Eestis samuti uudne.

Mis wiki kasuks räägib? Teoreetiliselt piiramatu kirjutajate arv. Vabalt toimetatavus e. kord kirjutatud artiklit saavad kõik täiendada ja parandada. Üle aja kasvab nii sisu hulk, kui selle kvaliteet. Erinevalt blogist ei veere kvaliteetne sisu esilehelt minema, wikis leitaksegi infot otsimisega.

Miinused? Ma olen natuke skeptiline, kas leiab piisavalt asjast huvitatuid, et sait elus püsiks. Seda nii kirjutajate kui lugejate poolelt. Vähe kirjutajaid = vähe sisu = kehva wiki. Vähe lugejaid = vähe motivatsiooni kirjutada. Hetkel mõeldes tuleb pähe kaks inimest, kes tunduvad rolleriteemas olevat samal lainel, kui mina (ei tunne neid isiklikult, vaid foorumites-kommentaariumites loetu põhjal).

Millised on Eesti sisukad ja populaarsed nishiwikid? Fotokala Fiki tuleb ainsana pähe. Mis veel?

Teine, vähemoluline takistus on tehnoloogiline. Ei tahaks seda saiti kusagil “kolme-kliki-wiki-valmis” teenusepakkuja juures tekitada, ise serveris püsti pannes lisandub aga veel üks asi, mida peab tundma ja haldama. Eileöine MySQL-i varukoopia tegemine põrutas niigi minu oskuste piirist tugevasti üle :)

Uuendasin blogimootori MovableType 4.0 peale ja see hõõrub mulle nina alla, et päris mitu postitust on lõpetamata. Ei mäletagi hästi, miks neid valmis ei kirjutanud. Mõnel polnud aega, teisel läks tuhin üle. Praeguseks mõni aegunud, mõni idee aga jätkuvalt kusagil kuklas kripeldamas.

* 20.detsember, 2004, Mobiiliviirused täna – risk madal.
* 29.märts, 2005, MS on mu elus kadumas.
* 4.september, 2005, Nikoni saaks = 5 digikompakti (Fotodiipi).
* 28.oktoober, 2005, Mida ma leim.ee-st arvan.
* 25.detsember, 2005Tallinna fotolaborite võrdlev test (Fotodiipi).
* 24.veebruar, 2006, Õpi kaamerat ja selle funktsioone tundma (Fotodiipi).
* 31.august, 2007, Aeg on teha Eesti Vespaklubi*. (Ju siis veel ei ole, kui lugu lõpetamata.)

Jõulude ajal jäi pähe mitu mõtet kinni, ei sattunud arvuti juurde õigel ajal. Vähemalt üks neist tundus ka hiljem hea idee olevat, aga kuidagi ei tulnud meelde, mis see täpselt oli.

Kommentaaridel oli tükk aega põnev number 11111 ees. See on päris palju kommentaare, aga viimase 6 kuu jooksul ei kiputa siin eriti midagi diskuteerima. Ei oskagi suhtuda, tore oli, kui kirjutati, mõnikord sai targemaks, meelelahutatud või irriteeritud. Tegelikult ise ju “süüdi” et ei kirjuta vastuolulisi asju, mille üle lööma tekiks. Ilmselt ei igatse piisavalt :) Lisaks on kohti, kus kommenteerida kahe aasta taguse ajaga võrreldes 10 korda rohkem. Vestlused veerevad spetsiifilisematele lehtedele ja õige ongi.

2 nädalat tagasi pingisin Skype’is Andris Reinman’i palvega blog.tr.ee-s üks muudatus teha. Või täpsemalt üks uus võimalus lisada. Tolleks ajaks oli mul üsna kopp ees, et muidu tore ja kasulik sait on Inno Tähismaa blogiks muutunud (vt. “Aeg Blog.tr.ee lugemises paus teha“). Ettepanek ise oli lihtne:

- Lisada võimalus valida, et blogi X postitusi sisselogitud kasutajale Blog.tr.ee-s mitte näidata.

JA / VÕI

- Ühelt blogilt näidata tipp-postituste hulgas ainult ühte postitust.

Ilmselt polnud ma ainus, kes Andrist viimase paari nädalaga selliste palvetega tsensuuri suunas on tõuganud, aga minu eesmärk polnud kindlasti olukord, kus ilma pikema jututa kolm ajaveebi Blog.tr.ee-st lihtsalt välja visatakse. Eriti jabur on sealjuures põhjendus, miks seda tehti:

Seoses kasutajatelt laekunud rohkete kaebustega otsustasime asjaolude täpsema selgumiseni… /…/ Piirang blogide suhtes ei ole lõplik, vaid kuni asjaolude selgumiseni loodetavasti kahenädalase perioodi jooksul. Samas ootame ka mainitud blogide autoritelt selgitusi (aadressile blog@tr.ee) oma viimase aja blogitegevuste kohta, mis siis kasutajatepoolsed kaebused pälvisid.

“Asjaolude selgumiseni”, “selgitusi blogitegevuse kohta”, “kasutajate kaebused”. Kuidas palun? Et kui piisavalt palju inimesi kirjutab Postimehele, siis mainitud ajaleht lõpetab näiteks Andrus Ansipi-teemaliste lugude avaldamiseni kuniks Ansip on aru andnud, miks ta nii paljude pahameele ära teenis?

Blog.tr.ee ei tohi minu arvates sellise valikulise tsensuuriga kindlasti tegeleda. Andku kasutajatele vahendid ise oma eelistusi määrata. Praegu on küll tegu piinliku apsakaga tüüpide poolt.

Ja kogu see jama, kus lastakse ennast tõmmata mängu “Kinnitame, et Marta ja Potsataja ei ole Daki ja Epp”? WTF? Ma kuidagi ootasin, et sellest liivakastist oleme me ammu välja roninud.

Meil [altex.ee] on mitmeid kliente, kellest mõnele tahame pakkuda võimalust teha reklaami ja promotsiooni läbi blogide. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui te blogite meie klientidest, siis te saate selle eest ka raha, kuid teil on kohustus seda blogis mainida, et tegemist on makstud reklaamiga. Niisiis on kõik läbipaistev – me ei taha kedagi ninapidi tõmmata.

Edasi: Soovid blogiga teenida? Aeg eksperimenteerida…

Lahtiütlemine ka – mul puuduvad altex.ee-s finantshuvid. Küll aga küsisid nad mult selle projekti raames, millistel tingimustel ma oma kodukal reklaamtekstis kirjutaksin.

Polegi tükk aega midagi blogiteemalist kirjutanud, aga nüüd on mingi tont käimas ja mul on tegevusplaan olemas. Esiteks panen siia ekraanikoopia, mille tegin blog.tr.ee lehelt 2.novembri varaöösel. Teiseks teen blog.tr.ee külastamisse esialgu nädalase pausi. Kolmandaks ignoreerin kõiki postitusi, mis on kas Eesti blogimaastiku praeguste “staaride”* sulest või neist kirjutavad.

Neljandaks kõige olulisem – soovin kõigil neil, kel asjast kõrini teemat ignoreerida. Täiega. Liputajad saavad mõnu sellest, et neid vahitakse, sama lugu on jõusaalis oma muskleid imetleva himbo või mul-on-bemmil-uued-kummid jõmmiga. Ei ole vaja kollile toitu anda.

Alloleval pildil näeb suurt versiooni. Kommentaarid on kinni.

* Kui keegi ikka miskipärast aru ei saanud, siis vaadaku postitust “Blog.tr.ee on Inno Tähismaa blogi“.

Ilma pikema jututa – otsustasin oma rollerielu natuke rohkem dokumenteerida, sest “haigus on süvenev” ning miks mitte siis kogemusi jagada. Tulemuseks rolleriblogi UrbaanUrr (no ei tulnud paremat nime pähe), mil alapealkirjaks “Rolleriga Eestis, aasta läbi”.

4-5 aastat tagasi samal moel alustatud fotosait Foto.diip.ee sai kenasti jalad alla ja aitas loodetavasti nii mõnegi algaja fotohuvilise õigele teele. Ehk aitab ka UrbaanUrr Eestis veidi tõsisemat rollerielu arendada. Igasugu noored tuunijad on loomulikult teretulnud lugema, aga sellest, kuidas oma 50-kuubikuline hiinakas maantepüssiks ehitada, ma kirjutama ei hakka.

Sügis on natuke naljakas aeg rollerdamisest kirjutama hakata, sest enamus on oma kaherattalised ära talvekorterisse pakkinud, aga minu jaoks just parim aeg. Sõidan iga päev ja sügisene ilm, külm ja pimedus toovad välja just rolleriga liiklemise uued küljed. Hea neid dokumenteerida.

Ja alloleva Suzuki Gemma muretsen endale siis, kui olen vana, paks ja tuus. Sellest saab siis minu Harley.

Viimased nädal-poolteist blog.tr.ee-d jälgides on jätnud mulje, et Eesti blogimaastiku on haaranud suur sisekaemusiha. Küll on keegi pahane, et mõned blogid on lukku pandud, küll sõitleb keegi teine sellele vastu. “Kullakesed, selle teema käisime me juba kolmandas klassis läbi,” tahaks öelda. Või täpsemini paar-kolm aastat tagasi. Aga kinnitab mu arvamust, et “suure laine” blogijad on aasta-poolteist vanaks saamas ja tekivad ka igasugu olelusprobleemid. 42 on vastus.

Palju põnevam teema on blogimise ja töötamisega seotud. Ei teagi, kust see täpselt üles kerkis, aga olla justkui arvamus, et kui blogid, siis tööd ei saa, sest tööandjale avalikud sõnavõtjad ei meeldi. Mina tean muidugi vastust. Vastus on see, et kirjuta hästi, kirjuta huvitavalt ja eriti hea, kirjuta töö temaatikal, ja võetakse hea meelega tööle. Pigem pluss. Ma usun, et kaks ja pool aastat tagasi, kui mind Skype’i kutsuti, kindlasti toetav element.

Kirjuta jura, kiru töökaaslasti, ülemusi ja töökohta ja oledki mõned võimalused ära rikkunud. Tean konkreetset juhtumit, kus selline blogi ühele kandidaadile saatuslikuks sai.

Urmase “Kas võtaks blogija tööle?” haakub minu mõtetega kõige paremini, sealt ka ilusti eelnevale vestlusele laiali viidatud.