Hong Kong on poodleja paradiis
Jaanuar ja veebruar on turistina halvim aeg mil Hong Kongi külastama tulla. Sest just siis on taevas hall, kohati tibutab vihma ja temperatuur kõlgub 13-16 kraadi kandis. Boonuspoolel on jõulu- ja aastavahetusjärgsed soodusmüügid ja veidi odavamad hotelli hinnad. Nii et kui eesmärk shoppamine, siis tasub lennukisse astuda küll, sest sellist poodlemisparadiisi nagu Hong Kong, pole mina mujal veel näinud. Mina olen siin natuke mõttetu, sest midagi osta ei plaani.
Õnneks on HK-s muudki teha. Linn oma miljoni pilvelõhkujaga on minusugusele urbaanmaastiku austajale ise niivõrd põnev, et võingi pea kuklas ringi jääma käia. Lisaks kontrast mägede ja saarte vahelise väinaga. Väike pindala ja suur rahvaarv tähendab seda, et ka Hong Kongi linnast eemale sõites ei pääse lasnamäelikust tornarhitektuurist. Külastasin täna Stanley-nimelist “küla”, mis siin lõunakaldal, kus kummaline kontrast veidi vanemate ja madalamate ja kohe kõrval kõrguvate meie mõistes väga korralike pilvelõhkujatega.
Pildil vasakul olev Bank of China on üks lahedamaid Hong Kongi pilvelõhkujaid.
Hong Kongi hiilguse vaatlemiseks on kaks põhikohta. Kõige kuulsaim neist on Victoria peak, kuhu juba üle 100 aasta töös oleva trammiga sõita saab. Eelmise aasta novembris nautisin ülevalt suurepärast vaadet, kus kogu linn, kui peopeal, kahjuks on fotod sellest koduses arvutis ja siin pole võimalik neid näidata (siiski, üks moblaga tehtud võte on olemas). Praeguse sombuse ilmaga ei raatsi raha kulutada, et tippu saada.
Teine põhivaade avaneb Kowlooni e. põhjapoolse saare lõunatipust, kus ka kuulsuste avenüü õhtul kella 8 ajal, kui südalinna pilvelõhkujatel valgusshow toimub. Selle jälgimine täiesti tasuta ja tuledes Hong Kong on võimas vaatepilt.
Väikese eelarvega turistile soovitaks hoopis Bank of China pilelõhkuja üles otsida, valvelauast külastajakaart küsida ja liftiga 43ndale korrusele sõita, kus ühte külge avanev vaade. Täiesti tasuta. Majas on kokku 70 korruse kanti, aga juba seal oli tuules kõikumine tuntav. Kella 5 ajal segas kontori tulede peegeldus veidi vaadet, aga teistmoodi uudistamiskoht kindlasti.
Stanley’s asuv meremuuseum oli üsna pisike (e. siis väsimist kartmata külastatav), aga väga lahe. Hiina merendusajalugu on väga põnev, aga mulle suht tundmatu. Sekka Korea ja Jaapani laevu, sidemetest araabia meresõitjatega ja hilisemas ajaloos portugaallaste, hollandlaste ja inglaste pildile ilmumine. Aasia laevadki on Euroopa omadest märgatavalt erinevad ja väga põnevad. Kogu maadeavastuse periood on mulle suurt huvi pakkuv ja vahel teeb kurvaks, et ma alles praegu, kus atlasel valgeid laike pole, sündisin.
Atlastest ja maakaartidest veel rääkides, siis oleme ehk harjunud Euroopa-keskseid kaarte nägema, kus pool maakera avastamata, maad ja kontinendid naljaka ja vale kujuga. HK meremuuseumis oli paar sarnast Hiina-keskset kaarti. Kahju, et nad reprosid ei müünud oma poes, mulle kõiksugu kaardid hullult meeldivad.
Olen paar päeva veel siin (ootan saatkonnast Tai viisat) ja plaanis külastada Ocean World’i ja paari turgu, sest neid on siin palju ja mõned väga spetsiifilised. Ostuplaane pole, rohkem niisama atmosfääri ahmima. Kuulsat HK ratsavõistlust vaatama minna ei õnnestu, see toimub kolmapäeviti ja pühapäeviti.
Hoiatuseks, et Hong Kongi sularahaautomaatide klaviatuuril on numbrid hoopis teist pidi kui Eestis. Nii et kel liigutus käe sees, vaadake numbreid ka. Mind see eelmisel aastal ei päästnud, jäin siin pangakaardist ilma. Ka sel korral on mingi error, mõtlesin küll PIN-i hoolikalt läbi, aga ikka arvati, et vale. Ei taha rohkem katsetada, saan need paar päeva ilma sularaha juurde võtmata hakkama.
Kui huvi, siis külasta ka mu Hong Kongi fotogaleriid.
Sõbranna Halina käis ka hiljuti Hong Kongis: Hong Kong on LAHE!