Teller plõksib

Järjekordne nišipostitus e. neile vähestele, kel lainesurfihuvi ja kes Balile satuvad. Balit peetakse õigusega ka täiesti surfiväliselt jumalate saareks, surfarile on see tõeline paradiis, kus igale tasemele, igale laine- ja tuulesuunale ning aastaajale mingi sobiv surfikoht olemas. Kuigi siia tulek on eestlasele parajalt kallis, siis kohapeal on võimalik väga-väga odavalt elada. Purilaudu pole ma siin üldse näinud, lohed olid ühes rannas üleval küll, mina kirjutan ainult lainesurfist.

Kuta rand algajatele

Põhikoht algajatele on Kuta rand, mis imeline piiiik-piiiik (15 km kokku vist) liivarand, palju lauarentijaid, koolitajaid, joogi- ja jäätisemüüjaid ja igat sorti tegelasi, kes sulle pakuvad tätoveeringut, värsket puuvilja, massaaži, vibu ja nooli jne jne.

Kuta on lennujaamast kiviviske e. 15 minuti taksosõidu kaugusel. Siin on miljon hotelli, söögikohta, massaažisalongi, igasugu sodi müüvat poekest, tätoveeringuurkaid, brändipoode jne. Päris Kuta süda on pigem madalama eelarvega seljakotireisijate-surfarite päralt, veidi lõuna või põhja poole liikudes (vastavalt Tuban või Legian ja Seminjak) tulevad suuremad ja kallimad hotellid ja seltskond muutub vanemaks ja rahakottki neil paksem.

Kuta lained on mõnusalt algajasõbralikud, aga leiab ka edasijõudnutele parajaid sõidukohti.

Hotelle on siin miljon ja hinnaskaala Eesti rahas* seitsmekümnest kroonist 1000+ kroonini. 70 kroonises hotellis saad õuetemperatuuril pesuvee, voodi ja või ning moosiga röstsaia hommikusöögiks. Kui tahad midagi natuke mugavamat, siis tõuseb kulu paari-kolmesaja kroonini, hästi otsides leiab juba ka wifi-ga kaetud hotelli. Kui sa ei tule siia kõige popimatel aegadel (jõulud-aastavahetus, ramadan, juuni-august), siis hotelli bronnimisega väga vaeva ei pea nägema, kui just mingi kindel hotell välja pole valitud.

Vaata suuremat Bali lainesurfi kaarti. Kandsin sinna põhirannad ja mainitud hotellid peale.

Konkreetset hotellisoovitust ka: Kokkuhoidlikule Suka Beach Inn. 90 krooni üksinda elades, 110 kahekesi. Õuesoe kraanivesi, konditsioneeri pole, õues on bassein ja hommikusöök (täitsa ok) hinna sees. Backpacker-surfer central, nagu ma ise seda kutsun. Randa 10 minutit jalutust.

Veidi paksema rahakotiga reisijale soovitan Un’s hotelli, kus hinnad sõltuvalt sellest mitmekesi ööbida ja kas konditsioneer on või pole 300-500 krooni öö. Soe vesi, konditsioneer, wifi, bassein, hea hommikusöök, vaikne ja chill atmosfäär. Randa 5 minutit jalutust.

Nende kahe vahele jäävad veel igasugu variandid, jaluta vaid ringi, astu sisse ja küsi. Paaridel tasub kontrollida, et toas oleks üks suur, mitte 2 eraldi voodit ja samuti küsida, et kas maksud ja hommikusöök on hinna sees. Osades kohtades saab kaubelda, eriti, kui pikemaks jääda.

Surfipoode ja -laenutusi on siin samuti igal pool ja päevane rendihind on võimalik kaubelda (siin saab ja tuleb suht igal pool kõige üle sõbralikult kaubelda) 70-80 krooni peale. Rannast saad suvalise kohaliku tölli õpetajaks 10-15 dollariga, aga tase on suht kahtlane. Ilusad tüdrukud võivad kohalikke rannalõvisid ka naeratuse eest õpetajaks saada. Või siis teiste turist-surfaritega natuke semmida, kõik on hästi sõbralikud.

Sõltuvalt tasemest tasub surfikoha valikul jälgida, kus teised vees käivad. Surfikoolide õpilased on enamasti erksavärviliste särkidega suurtel softtop laudadel madalamates ja vaiksema lainega kohtades. Juba natuke surfida oskajad ronivad paari-kolme kindlasse kohta, kus laine suurem, järsem ja kiirem. Seal käib hea laine puhul kõva lööma, kus kohalikud lainekunnid enamuse laineid endale nopivad.

Mainisin juba, et rand on pikk-pikk, mida kaugemale põhja poole e. Kuta südamest eemale minna, seda hõredamaks lineup läheb. Juba 10 minuti mööda randa jalutamisega saab massist eemale, aga nutikam on rentida roller, millel konstruktsioon, kuhu surfilaud sisse käib. 2ks nädalaks võttes võib rolleri hinnaks kujuneda näiteks 30 krooni päev. Hoiatus ka: liiklus on siin hull, kui rolleri-motikaga sõidu kogemus puudub, siis ei soovita siin õppima asuda. Tõenäoliselt lõppeb see halvasti. Parem räägi mõne kohaliku tüübiga transa osas, seda teenust pakkuvad siin kõik ja kaubeldes saab kaugemale randa ja tagasi odavalt.

Minu siinoleku ajal (september-november) on vesi soe olnud (28 kraadi), mingite kalipsodega möllama ei pea. Pigem tuleb end hoolega päikese eest kaitsta. Tõus ja mõõn on üsna märkimisväärsed, mõõnaga randa minnes ei tasu oma asju liiga veepiirile panna, tunni aja pärast võib laine need sealt juba ära uhuda. Laine murdub nii paremale kui vasakule. Hoovused on märgatavad, tuleb silmad lahti hoida, et need kaugele ookeanisse ei kanna.

Edasijõudnud korallrahu peale – Uluwatu, Padang Padang, Dreamland, Kuta riif

Kui tunne, et Kuta beach break liiga igavaks muutub ja soov tõsisemate lainete ja tingimustega rinda pista, siis kõige lihtsam on nina lõunasse Bukiti poolsaarele keerata. Seal asuvad maailmakuulsad surfirannad Uluwatu, Padang Padang, Dreamland jt. Kui Kutas on laine suur, siis nendes kohtades on laine sel ajal väga suur. Põhjaks on korallrahu ja veesügavus tõusu ajal 1,5-2 meetrit. Tänu sellele on kukkumine teatud riskiga, paljud surfivad riifipapudega, millega lihtsam sisse-välja minna ja kogemata põhja toetades ei sünni ka midagi halba.

Uluwatu mõõna ajal. See roheline värk vees on korallrahu, tõusu ajal on see 1,5 meetrit vee all.

Uluwatu, Padang Padangi ja Dreamlandi randa jõuab kiirteed pidi lennujaamast mööda lõuna suunas sõites. Tuleb lihtsalt jälgida silte, mis Uluwatu poole näitavad, Dreamland ja Padang Padang jäävad tee peale. Märgin nad juuresoleval kaardil eraldi ära, õiged teeotsad tuleb ise üles leida.

Kõik kolm kohta on võimsad, kiired vasakule murduvad lained ja hea laine korral on vees alati vähemalt paarkümmend surfarit.

Neid randu ja laineid tasub vaatamas käia ka siis, kui enda surfitase veel seal vetteminekuni ei ulatu. Kõrge kaljuserv, võimas laine ja head surfarid pakuvad mõnusat vaatemängu.

Kuta riif on lennujaama maandumisraja otsas asuv lainemurd kuhu pääseb paatidega, hind olla 50 krooni edasi-tagasi. Tugev ja kitsi sõudja võib selle raha kokku hoida, kaldalt riifini võtvat päddling 20-30 minutit aega. Ise seal käinud pole, ei oska rohkem kommenteerida.

Kaugel, aga omaette ja vähem surfareid – Medewi

Kaugeim koht, kus surfamas käinud, on 2 tundi kallast pidi lääne poole Medewis. Seal on tore kivine point break ja lisaks tumeda liivaga beach break, kus päris tõhus hoovus hoolitses selle eest, et paigal püsimiseks pidi pidevalt sõudma. Loogiline, kas pole. Point break noil kahel päeval, kui Medewis oli, ei töötanud, laine oli liiga väike, aga hea lainega peaks seal väga korralik pikk vasakule murduv laine olema.

Medewi ise on tore väike koht, kus paar tšilli öömaja, 1-2 restorani ja ongi kõik. Öösel äratab Balile harjumatu mošeest kostev imaami jauramine. Medewisse jõudmiseks tuleb algul Tabanani sõita ja loota, et seal õigele teeotsale satud. Tee teine pool on superlahe motikaga tulistamiseks, käänuline, üles-alla, ühel pool palmisalud ja riisipõllud, teisel pool kohisev ookean.

Padang Padang rand on imeline, kuigi tõusu ajal jääb liivariba üsna kitsaks.

Ja siis ülejäänud 258 surfispotti

Lisaks neile on Bali lääne-, lõuna-, ja idarannik surfikohti täis, mina pole seni lihtsalt rohkematesse jõudnud. Oktoobrist alates peaksid tuuled hakkama rohkem soosima idakaldale jäävaid surfikohti, vast leian aega paar tükki järgmise nädala jooksul üle vaadata. Avastamist on siin kõvasti.

Bali surfiinfot pakub näiteks magicseaweed.com, kus tavapärased tuule-, laine- ja mõõnatabelid. Baliwaves.com autor sõidab põhirannad igal hommikul läbi, lisaks on saidil ka muud head Bali reisi- ja surfiinfot.

Vaata ka: Lainesurf Nicaraguas

* Kohalik raha on ruupia ja vahetuskurss on hästi laias laastus 10000 ruupiat = 10 krooni. Tegelikult 10,5, aga kes see ikka nii täpselt arvutada viitsib.