Hea energia päev
Kui hommikul ärgata 5:30 ja 20 minutit hiljem surfilauaga ookeanisse sõuda, siis peab ju hea päev tulema. Mis siis, et ööund on seganud kukkede kiremine ja lähedalasuvast mošeest kostev palvelaulujoru. Ookeanis uduste mägede kohale tõusev päike on ju ometigi selline energiapomm, mis tervele päevale hea suuna annab.
2 tundi hiljem oli mu backside e. “vales” suunas sõitmine tunduvalt parem. Kui tahan vähegi suurtel lainetel Uluwatus ja mujal siin sõita saada, siis on vasakule sõidu lihvimine paratamatu, mis siis, et loomulik eelis on mul lainetel paremale sõites. Lumelauduritele sama teema, e. siis selg ees või kõht ees minek. Kuna laine kukkus keskpäevaks täitsa ära ja Kutas olid sõbrad Alex ja Kaisa, siis hüppasin oma superbaigi (loe: suvaline 125cc mootoriga roller) selga, panin kõrva maailmamõnusa muusika ja kulgesin mööda mereäärset maanteed tagasi lõunasse.
Motomehed ilmselt teavad, millest räägin, kui ütlen, et mõnusate kallutuskurvidega üles-alla hea kattega teel sõitmine on paras zen-kogemus. Ühel pool vahutav ookean, teisel pool riisipõllud ja palmisalud. Aju lülitab kõik muud mõtted välja ja keskendub ainult teel liikuvate objektide kiiruse ja trajektoori arvutamisele. Bali liiklus aitab kõigele kaasa, reegleid on vähe, kõik on voolav nagu jõgi, sina pead sinna lihtsalt õigesti sisse sobituma.
2 tundi hiljem olin tagasi Kutas ja sain basseinis ligunesed välja teenitud banaanisheigi kätte. Siin saarel on lisaks Bintang õllele ka mingi siider olemas, aga seda on menüüs vaid valitud kohtades. Kahjuks. Nii limpsingi mullijookide asemel rohkelt mahlu ja sheike.
Päikeseloojangust Uluwatul pole suurt midagi rääkida, laine oli väike ning päike ei loojunud ilusti.
Paar päeva varem oli Uluwatu päikeseloojang täitsa muljetavaldav.
See-eest leidsin endale Kutas uue hotelli – Bali Duta Wisata, mis maksab 70 krooni öö ja on vist kõige getom koht, kus siin seni ööbinud olen. Hotell ise on U-kujuline e. keskel on hästi kitsas sisehoov, istud oma rõdul ja ajad teisel pool olijatega juttu. Hea vaib kuidagi. Eks öösel ole näha, kui halb valik on, sest üks pisikesi Kutat läbi lõikavaid lärmakaid tänavaid läheb kohe akna alt mööda.
Ööbinud olen tänaseks juba 6-7 eri kohas, lihtsalt kunagi ei tea, kus öö mind tabab ja huvi on ka erinevaid hotelle proovida. Kõige kallim seni 350 krooni maksnud, mis oli juba päris viisakas. Mõned 1000+ krooni maksvad väikemajadest koosnevad kompleksid on ka silma jäänud, võib-olla proovin need millalgi hiljem ära, lihtsalt, et aimu saada, mis seal erilisemat on.
Selle loo tõid teieni 2 kaipirinjat :)