12,5 tundi lennureis tehtud
Senine rekord (Londonist San Franciscosse) sai nüüd ületatud. Veetsin Malaysia Air Boeing 747s kokku 13 ja natuke tundi, lennuaega sellest 12,5 tundi. Mõistlikuks muutis selle sundoleku 2 vaba istet minu ja kaasreisija vahel. Sai asjade ja magamisega laiutada. Toit on MA-l hea, filmivalik üsna värske ja korralik. Pisiekraanil vaid tavaline häda – laiekraanfilmid on väiksemaks kohendatud ja tegelikult ka filmi sisu nuditud. Näiteks filmis “Knowing” oli praktiliselt täiesti välja lõigatud üks võtmelõik, kus lennuk alla kukkus. “Wolverine” oli sarnaselt ilma jäänud helikopteri alla kukkumisest. Lennukatastroofi filme ei tasu lennukite filmivalikust üldse otsida.
Seekord on veidi teistmoodi ja raskem reisima minna, jõudsin pea pooleteise kuuga Eestis end üsna koduselt tundma hakata. Kuigi teadsin juba ammu, et Balile lähen (ja siis teistele Indoneesia saartele ka), olen üsna vähe täpsemalt mõelnud, et kuhu ja kuidas. Sarnane plaan nagu Nicaraguas, et üks surfikoht on teada, sealt peaks saama laua(d) osta ja küll siis kohapeal täpsemalt selgub, et kus elama hakkan, kas liigun rohkem ringi või jään ühele kohale truuks ja teen sealt väljasõite. Bali on õnneks üpris väike, surfispotte aga rohkem kui küll.
Ja alati on variant, et kui otsustada ei viitsi, siis lähen Merlele külla, kes juba mitmendat kuus Ubudis elab ja väidab, et seal ongi maailma kõige parem paik. Ilmselt ei muretse ka seetõttu, et lugesin läbi Lonely Planeti veebis oleva info ja jälgisin, kuidas Maris ja Halina Indoneesias ringi seiklesid. Selle põhjal on enam-vähem aimdus olemas, mis mind ootab.
Kuala Lumpuris on Starbucksis tasuta wifi ja seinakontaktid (UK kolmeharuline). That is all.