Nädalavahetusel käisin heade sõprade Kalmeri ja Annely pulmas. Unustasin oma Olympus Mju Tallinna ja appi tulid Photopointist leitud ühekordsed kaamerad. Ostsin neid kohe neli tükki, ükski ei maksnud üle 80 krooni. Kaks rulli on tänaseks ilmutatud ja paberilt tundus ühe kvaliteet ikka suht jube. Udused moonutatud pildid. Kerge töötlusega sain tulemused, mis endale täitsa hästi maitsevad.
Arrogantset vaimsust iseloomustab kõige paremini kooli saja-aastase juubeli suurejooneline tähistamine: vilistlased kinkisid koolile valge tiibklaveri, välja anti memuaarteos “Sajandi kool”.
Eesti Ekspress kirjutab niimoodi minu koolist Miina Härma Gümnaasiumist (Parimad koolid 2009). Ma olen nõus “arrogantset vaimsust” esindama, kui mu kool tänu sellele vana ja väsinud klaveri asemel ilusasse aulasse sobiva uue pilli saab. Toetasin ka ise seda ettevõtmist.
Renovo on Portlandi väike rattatöökoda, mis ehitab puidust imeilusaid high-performance jalgrattaid. R4 Pursuit hind on muidugi krõbedavõitu, vaid raami eest tuleb letile panna $2300. Sellest hoolimata hakkas minul suu vett jooksma. Põnev oleks proovida, kuidas puidust raamiga ratas käitub.
Portlandi joogivees on midagi head, seal on trobikond väga põnevaid väikeseid rattaehitajaid. Käsitöö, kõrge kvaliteet, ilus disain ja just sulle ehitatud ratas. Järgmisel aastal peab seda värki täpsemalt uurima :)
Poney Poney “Cross The Fader” – Ma tahaks näha, kes suudab selle loo saatel aeglaselt joosta või auto või motikaga sõita. Gaas põhja, rütmi jooksma ja kilomeetri aeg tuleb kobe. Teine samasugune lugu on Pendulumi “Another Planet”, mis oma meeletu energia ja rütmimuutustega ei lase ka kuidagi rahulikul tempol kulgeda. Kui Cooperi testi jooksma peaksin, siis need 2 lugu aitaksid tempot teha.
Madonna “Jump” – Puhas rütmilaks. Nii hea tiksuva rütmiga poplugu, eriti hästi töötab jooksu lõpupoole, kui motivatsiooni paariks viimaseks kilomeetriks vaja. Selliseid lugusid on tegelikult veel – Take Thati “Shine”, Sugababesi “About You Now” tulevad kohe meelde.
Underworld “Cowgirl” (Bedrock mix) – 12 minutit träänsilikku tiksumist, kui tahtmine end jooksu sisse ära kaotada. Jooks on mulle tihti kui meditatsioon, kus unustan ühel hetkel jooksmise, unustan ka mõtlemise, jalad liiguvad omasoodu ja aju tegeleb mingite omade asjadega. Samas kategoorias on mõned pikalt tiksuvad drummi ja bassi lood (näit. Lambi “Gorecki”, millest mul mingi 8+ minutit pikk d’n'b versioon).
Kui iPodist veel midagi head kõrva jääb, siis lisan. Mis muusika sind liigutab?
Ilusat hommikut, seekord Tallinn-Tartu rongist, kus kuulan Brasiiliku lehelt imemõnusat naistepäeva (no võime ju teeseelda, et on naistepäev) mixi, kus see lugu oli sisse pistetud. Elu läks kohe helgemaks.
