Teller plõksib

Veidrates kohtades habemeajaja juures käimine on väikestviisi hobiks kasvamas. Senine värvikaim kogemus pärineb Indiast. Kahjuks pühendasin sellele omal ajal päevikus etteheitmist väärivalt vähe sõnu. Igatahes oli see vist täiesti suvalise Veravali-nimelise linna mingi puust kuur, kus kaks meest sekendasid. Tehti ikka korralik kuum rätik, vaht, raseerimine, teine vaht, raseerimine, õli, külm rätik, massaazh, õli värk. Väga spets. Ja raha küsisid 10 krooni. Jätkuvalt elu parim raseerimiskogemus.

Horvaatias Splitis oli tavalisem, seal oli suvaline mõnus vanaaegne juuksur, kus vanahärra mu sisse vahutas ja ära raseeris. Ise teen kodus paremini.

Täna hommikul käisin San Juan Del Sur’i barberias. Järjekordne vanamees, ikka juba kahtlaselt vana. Põlevate silmade, aga pehmete kätega. Sattus selgelt hoogu, kartsin, et isegi, kui ta mulle sisse ei lõika, siis lihtsalt kulutab mõne koha läbi. Ei tea, kas mäletan valesti, või oli tal nuga nüri, aga ei ole ikka väga meldiv see noaga raseerimine. Pärast näo kreemitamine ja kiire massaazh oli küll päris mõnus. Vanamees sattus nii hoogu, et pügas mul kulmud ka ära :) Vaevu suutsin naeru tagasi hoida. Raha küsis 60 cordobat e. umbes 3 dollarit. Kodus avastasin, et ikka paar kohta olid tal kahe silma vahele jäänud. Või arvestades vanust ja silmanägemist, siis ilmselt pigem kompimismeel vedas alt.

Ei teagi, kas jälle habet kasvatama asuda või mingi ühekordne ajamiskomplekt osta. Pardel siia seinakontakti igatahes ei lähe.

Kogemust soovitan, närvikõdi rohkem, kui nii mõnegi turistidele disainitud atraktsiooniga.

habe, habemeajamine, india, nicaragua, reisimine