Näiteks seda, et kevadel ei tasu jalgrattaga sohu ronida. Ei saa sõita. Ausõna. Küll võib leida eelmise aasta jõhvikaid. Seda ka ei õpetata. Kui mälu ei peta, siis ei õpetata koolis ka seda, et kanuu võib ühe järve peal täiesti sümpaatselt kiiresti liikuda ja siis hetk hiljem justkui tatiga kleebitud olla. Nagu hoiaksid nähtamatud käed vee alt kanuust kinni. Ja ma võin vanduda, et me põhja ei puudutanud. Sama mure tundus üsna kõigil konkurentidel samuti olevat. Koolis ei õpetata ka orienteerumist. Hilisemate õppimisvõimaluste alakasutamises jääb vaid ennast süüdistada. Selle aasta esimene Xdream sai igatahes tehtud. Vähemalt on midagi kunagi lastelastele rääkida.
Finishisse on veel kümmekond meetrit. Iste on võistluse jooksul alla vajunud, panin seda ise alles kilomeeter enne lõppu tähele. Foto autor kahjuks teadmata.
Järgmiseks 36-tunni üritus. Kui ignoratne optimism stiilis “mis seal ikka juhtuda saab” üle ei lähe ja kolmanda hullu kampa leiame.
Lisa: Dokumenteerimise mõttes, siis saime segatiimidest B-rajal 17nda koha, üldkokkuvõttes 71ne. Eesmärk oli vist 15 hulka jõuda, selleks olime 7 minutit ja 30 sekundit liiga aeglased. Parasjagu see soos sumpamine.
Post a Comment