« Püha Nikolause legend | Main

Vaikus on uus lärm e. silent disco NO-teatris

"Tsau, tead kus ma olen?" "..." "Mingi eriti lahe üritus. NO-teatris olen. Siin on pidu. Tead, nad annavad kõrvaklapid." "..." "Ma olen praegu peldikus, klapid peas ja tantsin. Eriti lahe." "..." "Saalis on jumalast naljakas vaadata, kõik tantsivad, aga musa ei ole. Veider. Aga hea. Kus sa oled?" "..." "Aaaa... mingi naine, no selge. Kuule ma lähen nüüd tagasi."

Ta oleks võinud selle vestluse vabalt tualeti asemel ka tantsusaalis pidada, seal oli tõesti meeldivalt vaikne. V.a. sangar-seiklusfilmis loo ajal, kus kõik kaasa laulda lõugasid. Ma loodan, et selliseid pidusid tuleb veel. Muusika kvaliteet on igasuguste diskosaalide omast sada korda parem, vestelda saab suvalisel hetkel. Aga teistmoodi on ka - kõik on natuke kapseldunud, kaasa laulmisel-karjumisel-ümisemisel ollakse tagasihoidlikud, basstrumm rinnast läbi ei matsu. Teistmoodi. Soovitan.

Keegi viitab?

Kommenteeri

(Kui sa pole varem kommentaari jätnud, siis võib selle ilmumine natuke aega võtta. Kannatust ja aitäh.)

Mis siin on?

Siin lehel on postitus, mis kirjutatud 20. veebruar 2008 02:55.

Vanem postitus: Püha Nikolause legend.

Rohkem leiad Teller plõksib avalehelt või saidi arhiivist.

Blogimootoriks on
Movable Type Personal 4.1