Teller plõksib

Tegin Clifton StrengthFinderi testi, mille järgi minu top 5 tugevust: maximizer, adaptability, harmony, input, arranger. Täitsa huvitav, iga asja kohta on pikk jutt kah, mida siia ei kopeeri. Kel huvi, siis nõudku oma personaliosakonnalt selle testi tegemist või ostku vastav raamat, kust juurdepääsukoodi leiab. Ei, ei ole tasuline reklaam, hoopis endale arhiveerimiseks sai siia kirja.

Olen mõned korrad proovinud hommikul jooksmas käia ja ei suju see mul väga hästi. Keha magab alles. Täna sain üllatuslikult kell 7 jalad alla, sussid jalga ja võtsin suuna Regent pargi poole (Londonis siis hetkel veel). Päike oli ehk poole tunni kõrgusel, kui Regent pargist põhjas asuvasse teise väiksemasse parki jõudsin. Seal on küngas, millel nimeks Primrose Hill. Selline tõhus küngas, mille otsast on kogu kesklinn, City ja veel suur osa Londonist näha.

Seal üleval seistes tundus, et hommikul jooksmisest võiks täitsa asja saada, kui nii ilus on. Karge varasügisene hommik, päike paistab, natuke sörkijaid, hommikusi koeraga jalutajaid ja tööle tõttajaid. Fotokat oleks kaasa tahtnud, madalalt paistev soe päike maalis väga vahvaid pilte.

Distantsi tuli kokku 9,14 km, aega kulus 56:09, tempo oli 6:08 min/km ja kaloreid põles 800 kandis, keskmine pulss 154, kõrgeim pulss 178.

Meie 60 päeva "kes jookseb kõige rohkem" väljakutse on mõnusalt nässus. Mingi hull USA tüüp liitus kah, kes on teistest 5 korda rohkem jooksnud. 15 päeva on veel jäänud, peab rohkem pingutama.

Hommikul parklas kulges kõik tavapäraselt - signa maha, kett maha, kott pakikasti, mootor käima, tulede kontroll. Kõik korras. Sõidame. Midagi tundus valesti, kuidagi alasti ja ebaturvaline tunne oli. Hetk hiljem taipasin, et kiivrit pole peas. Olin teise koju unustanud, arvates, et ta on rolleri pakikastis. Pidasin endaga kiirelt veidi aru ja sõitsin siis paarsada meetrit koduni ilma kiivrita. Endal süda kripeldas, sest alati kiivrita rollerisõitjaid nähes vangutan pead ja tahan neile ohutusalast loengut pidama minna.

§68. Juht on kohustatud: 4) mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;

§231. Mopeedijuhil ja tema sõiduki sõitjal peab olema peas kaitsekiiver.

Ma teen endale -5 karmapunkti ja loodan, et see jääb viimaseks kiivrita sõiduks. Pea on liiga õrn, et rohkem riskida. (Ja ei hakka lõksutama, et 25% peavigastustest tuleb lõuapiirkonda, mida minu kiiver nagunii ei kaitse.)

Positiivsema külje pealt - tellisin endale natuke külmasõidu varustust - sületeki ja lenksumuhvid. Täna hommikul oli täitsa soe veel sõita, aga hea on valmis olla. Näiteks ei viitsi eriti pakse vihmakindlaid sõidupükse peale tõmmata. Sületekk võiks teoreetiliselt neid asendada.

Rolleriteema huvitab? Vaatab UrbaanUrri - Rolleriga Eestis, aasta läbi.

Tõtt-öelda on juba mõnda aega kripeldanud, et äkki peaks Arvutimaailma jälle lugema hakkama, peale omaniku ja toimetuse vahetust on asi tublisti paremaks läinud.

Tasuta Arvutimaailma tellimus 50 kiiremale

Selleks tuleb saata aadressile am@am.ee:
1. oma postituse link;
2. ees- ja perekonnanimi;
3. täpne tellimisaadress;
4. kontakttelefon.
Ühtlasi nõustud tasuta poolaastatellimusele kandideerides sellega, et Arvutimaailm saadab hiljem e-kirjaga teate, kas jõudsid 50 kiirema hulka, ning poole aasta pärast meeldetuletuse, et soovi korral tellimust pikendada.

Meil on Sepaga võistlus, et kes enne jõuab!

9:32

Septembri kätte jõudes olin veendunud, et suvel arsenali lisandunud puri- ja veelaudamisega võin sel aastal enda jaoks uute (vee)spordialade nimekirjale joone alla tõmmata. Eksisin. Eile käisin esimest korda elus veepalli mängimas. Treenima sattus meid keegi Eesti koondise liige, mis tähendas seda, et "soojenduseks" ujusime natuke niisama, natuke nii kõvasti, kui torust tuli, natuke käed veest väljas edaspidi ja tagurpidi, külg ees jne. "Soojenduse" lõpuks olid mul jalad krambis. Pühapäevase 15 kilomeetri jooksu järelmõju ilmselt. Väikse venitamise ja massaazhiga sai sääred jälle käima ja palli mängima.

Täitsa naljakas on see veepall. Palli võib ainult ühe käega puutuda, liikumised meiesugustel harrastajatel aeglased, söödud peavad täpsed olema, sest pall ei põrka ega "veere" üldse, püüda on teda raske. Aga mulle vees meeldib ja esimese korraga tekkis tunne küll, et võiks täitsa asja saada ja lahe olla. Nii et nädala pärast jälle.

Sissejuhatus on veidi pikk, aga järgnev on üsna muljetavaldav.

Asjalik päev Lahemaal. 6 tundi värsket õhku ja pildistamist koos teiste eestifoto.ee pildistamishuviliste ja Kaupo Kikkasega.

Youtube.com - ei vaja tutvustamist.
Break.com - videod, lollid, naljakad, valusad jne.
Lolcats - kassid + väga spetsiifiline lolcatside keel. Vähemalt on neist miljonist kassipildist nüüd natuke kasu.
Wikipedia.org - Alguses vaatad, et hea kasulik lehekülg. Pole asja, millest nad ei teaks. Siis leiad ennas sirvimas Briti monarhia pärimisliine (kokku 1278 nime, Norra kuninas Harald V on näiteks kohal 62) ja kell on 2 öösel.
Miniclip.com - 5 minutit lõõgastumist venib 3 tunniks kurnavaks Motherload-sessiooniks, mille käigus ennast universumi põhja kaevata püüad. Kuna salvestamisvõimalust pole, siis saab brauseri kokku jooksmine kergekujulise südameataki põhjuseks.
Facebook - õhevil kommentaarid, millega Londoni töökaaslased seda saiti kirjeldavad, teevad kasutajakonto loomisel ettevaatlikuks.

Jätkan listi, kui asju meenub. Kommentaarid on avatud, kui sul mõni hea pakkumine.

Vahva videolõik lendoravast. Autoriks Uudo Timm ja filmitud 4. augustil Ida-Virumaal Oonurmes. Väidetavalt on tegu alles noore, nii pooleteise kuni kahe kuu vanuse põngerjaga. Huvitatutele soovitan ka Eestimaa Looduse Fondi oravaprojekti lehekülge külastada.

60 päeva tagasi kutsusin Nike+ kasutajaid võidu jooksma. Mõned huvilised tulid, kahest (Piretist ja Tiinast) kujunesid viimaste päevadeni väga head konkurendid-motivaatorid. Ei usu, et oleksin ilma vajaduseta neile järgi, neist ette jõuda, ennast 15-16 kilomeetristele jooksuringidele sundinud. Aitäh teile toreda jõukatsumise eest.

Nüüd peab mõtlema, et mis edasi. Panin endale 4 nädala eesmärgi 60 kilomeetrit joosta, aga tänane maht on tegelikult suurem. Mingi seltskonnaga võidu joosta oleks jätkuvalt tore, teeme veel samasuguse? Ei ole õues midagi veel liiga külm.

Tegelikult eraldab meid Türgist umbes 11 000 aastat, sest summa summarum on see riik ligikaudu samal tasemel kui Pulli asula, mis tekkis Pärnu jõe äärde umbes 9000 aastat eKr.

Antalyas ringi käies olin ma väga üllatunud, et inimesed elavad majades, ostavad poest süüa ja jätavad oma pakkimisnööri abil koos püsivad autoromud seisma, kui fooris punane tuli süttib.

Kui Eestis koliti pudulojused ja inimesed rehetoast lahku juba paarsada aastat tagasi, siis Türgimaale pole tsivilisatsiooni sellised narrused veel jõudnud, sealsed pigipead elavad endiselt rõõmsalt oma lammaste, kitsede ja kanakarjaga ühise tsellofaanist katuse all.

Mis arvate, mis looga tegu? Kui ma ei teaks, et Margus Mihkels ennast autoajakirjanikuks peaks ja et Postimees tema "arvustusi" avaldab, siis arvaks, et tegu on mingi nõmeda põmmpea sõimuga kusagil foorumis või blogis. Aga tõepoolest - nii juhatatakse sisse maasturi GMC Acadia arvustusartikkel. Kui pool lugu enda alla võtva värvika humooritsemispüüde (oletame, et tegu on selle ja ei millegi hullemaga) sissejuhatuseks lugeda võib.

Postimees, äkki võtaks mõistuse pähe?

Lisa 23.10 9:58 - Hetkeks jääb mulje, et Postimees ongi mõistuse pähe võtnud ja artikli kõrvaldanud. Siiski-siiski, lugu on lihtsalt uuele aadressile tõstetud (parandasin ka ülaloleva viite) (+ originaalartikli kommentaarid). Lisaks ilmus eile Postimehes vastulause: Eesti-Türgi parlamendirühma avaldus Postimehe artikli peale.

Eesti Ekspress: Postimehe ajakirjanik mõnitas autoarvustuses türklasi

90ndate alguses, kui MTV Massive Attacki "Unfinished Sympathy't" ketras, ei saanud ma aru, miks nad seda teevad. Tüütu ja loll lugu, tuleks juba ometi Marky Mark (appi, kui piinlik SEE on) või MC Hammer (puhas klassika) või midagi. Tänaseks on eelistused paika läinud, kaht viimatinimetatud pole enam ammu kuulanud, siin olev video on aga playlistis kindlal kohal.

Ma olen kirjutanud, kuidas ma kunagi ammu tantsutrennis käisin ja suvel Pärnus esinemas ja egotrippimas käisime? :)

Kordamine on sportliku vormi ema e. jälle sama väljakutse - kõik Nike+ kasutajad oodatud võidu jooksma. 60 päeva on aega ja lõpus kõige rohkem läbinu teenib igavese kuulsuse, karmapunktid ja teadmise, et ta on teisi jooskma motiveerinud. Ja loodetavasti iseennast ka.

Ise panen eesmärgiks 175 kilomeetrit selle ajaga joosta (eelmine kord 153 km), arvan, et hea väljakutse, arvestades, et lõpp on just enne jõule ja vähemalt õues võib vahepeal päris jahedaks minna, mis jooksmist väga ei soodusta. Ma lindil pole proovinud käia ja ei tõmba ka.

Tänane enne kukke ja koitu tööle sõitmine ristas teed paari jalgratturiga, keda kõiki ühendas üks omadus - nad olid üsna-üsna silmatorkamatud on tumedas riietuses ja tulede puudumises. Lisaks kandis vaid üks kiivrit. Soovitan soojalt ennast sõites võimalikult silmatorkavaks teha.

- Helkurvest - jah, paljud vihkavad seda, sest kes ikka tahaks neoonvesti kanda ja välja näha nagu lasteaiamudilane, teetööline või politseinik, aga need teevad sind liikluses väga nähtavaks. Ja äkki autojuhid arvavadki hetkeks, et oled politsei ja võtavad natuke hoogu maha :)

- Esituli - aitab lisaks ka teed valgustada.

- Tagatuli - mida vilkuvam, seda parem.

- Küljehelkurid - need on tavaliselt ratastel kodarates olemas, tuleks lihtsalt vahel porist puhtaks pühkida.

Aga kõva tunnustus neile, kes hilissügisel Tallinnas rattaga liiklevad.

Ilma pikema jututa - otsustasin oma rollerielu natuke rohkem dokumenteerida, sest "haigus on süvenev" ning miks mitte siis kogemusi jagada. Tulemuseks rolleriblogi UrbaanUrr (no ei tulnud paremat nime pähe), mil alapealkirjaks "Rolleriga Eestis, aasta läbi".

4-5 aastat tagasi samal moel alustatud fotosait Foto.diip.ee sai kenasti jalad alla ja aitas loodetavasti nii mõnegi algaja fotohuvilise õigele teele. Ehk aitab ka UrbaanUrr Eestis veidi tõsisemat rollerielu arendada. Igasugu noored tuunijad on loomulikult teretulnud lugema, aga sellest, kuidas oma 50-kuubikuline hiinakas maantepüssiks ehitada, ma kirjutama ei hakka.

Sügis on natuke naljakas aeg rollerdamisest kirjutama hakata, sest enamus on oma kaherattalised ära talvekorterisse pakkinud, aga minu jaoks just parim aeg. Sõidan iga päev ja sügisene ilm, külm ja pimedus toovad välja just rolleriga liiklemise uued küljed. Hea neid dokumenteerida.

Ja alloleva Suzuki Gemma muretsen endale siis, kui olen vana, paks ja tuus. Sellest saab siis minu Harley.

Action figures sold separately. Add toner. All models over 18 years of age. All rights reserved. Allow four to six weeks for delivery. An equal opportunity employer. Any resemblance to actual persons, living or dead, is unintentional and purely coincidental. Apply only to affected area. Approved for veterans. As seen on TV. At participating locations only. Do not put head over tube. Avoid contact with mucous membranes. Avoid contact with skin. Avoid extreme temperatures and store in a cool dry place. Batteries not included. Be sure each item is properly endorsed. Beware of dog. Booths for two or more. Breaking seal constitutes acceptance of agreement. This film has been modified from its original version and has been formatted to fit your screen. (How did they know the size of my screen?) Call toll free number before digging. Caveat emptor. Contents under pressure. Do not walk. No parking 4-6PM.

Jne jne jne jne jne...

Triin ja Sepp on juba emotsionaalse ja dokumenteeriva poole ära kajastanud, mul ei jää muud üle, kui pilte näidata. Hommikune varane kontorisse laekumine ja selline sokerdamine:

Kuriteokaaslased tuulekiirul Post-it silte kleepimas ja riputamas.

Tõid sellise tulemuse:

Abilinnapea Jaanus Mutli EPL-is: Gonsiori tänav ühesuunaliseks ja Estonia pst autodest vabaks.

Abilinnapea sõnul hakkaks Lasnamäe -Vabaduse väljak trammiliin ühe versiooni kohaselt kulgema Seli asulast mööda Laagna teed, Gonsiori tänavat, Estonia puiesteed vabaduseväljakule. /.../ Mutli sõnul tähendaks see seda, et Gonsiori tänav muudetakse ühesuunaliseks ning kavas on vabastada Estonia puiestee tavaliiklusest ehk see jääks vaid trammidele, trollidele ja bussidele.

Mulle jubedalt meeldiks, kui Tallinna (kesklinnas) autodevoog väheneks. Mulle meeldiks, kui inimesed saaksid mägedelt ja eeslinnadest kiiresti ja mugavalt kvaliteetse bussi, trammi või trolliga kesklinna ja teistesse linnaosadesse.

Aga mind paneb kukalt kratsima mõte trammiteest, mis minu enda majast mööda läheb. Ei, mürast on mul suva. Meil on väga head aknad ja öösel, kui lahtise aknaga magame, siis ühistransport nagunii ei sõida. Aga meil on mõnevõrra vana maja, mis vibratsiooni suhtes ilmselt tundlik. Ja regulaarselt mööduvad trammid on ühed head vibratsiooniallikad.

Vot milline väärtuste konflikt.

Hiljutises Time'is on intrigeeriv artikkel "You Eat What You Are", mille aluseks fotograafi Melanie Dunea uurimus 50 tippkoka seas. Küsimus ise oli lihtne - mida kokad oma viimaseks söögiks valiksid. Enamik inimesi ei taha surmaga seotud asjadest mõelda, kokkade seas olevat antud teemal arutamine ja vaidlemine üsna tavaline.

While some piled on the caviar, foie gras and truffles (Thomas Keller, Hélène Darroze and Gary Danko) and one made an absolute pig of himself (Mario Batali), the majority of the chefs picked incredibly simple foods. Scott Conant and Tyler Florence wanted fried chicken; Jacques Pépin, a hot dog. Gordon Ramsay and April Bloomfield asked for roast beef; Jamie Oliver chose a big bowl of spaghetti chased with rice pudding; Laurent Tourondel would have a tuna sandwich with bacon, a Krispy Kreme doughnut and a Corona.

Põnev teema, minu arvates. Aga vot vastust ei oska pakkuda. Magustoitu vist teaksin - ahjusoojad ema kaneelirullid külma piimaga. Aga põhiroa osas... Lihtne oleks valida Tai nuudlisupp, mis üheks praeguseks lemmikuks, aga häid toite on nii pagana palju.

Mis sina?