Tänane Moostes toimunud Xdream läks tiimil paradoksaalsel kombel suht kehvasti ja samal ajal üpris hästi. Vahepealsed äpardused lõhkusid moraali päris korralikult ära, aga pusisime edasi, aitasime viimases rattasõidus üksteist hästi palju ja saime lõpuks segatiimidest 15nda koha (esialgsed tulemused hetkel). Eelmisel etapil olime näiteks kohal 22. Igasuguste "oleksitega" oleks aja veel 20-25 minutit parema saanud ja esikümnesse end ehk võidelnud. Äpardustest allpool pikemalt.
Keskmine pulss tuli lõpuks 158, kaloreid põles 3900 ja rajal olime 4:50:57. Rattaga läbisime 38 kilomeetrit, jooksu pikkust ei tea, sest iPod lülitas ennast ise salaja pausi peale... Alguses rattas ja hiljem metsajooksul oleks ehk tugevamini jõudnud, kanuus ning lõpuks rattas enam mitte. Kanuu läks ülihästi, jõudsim ninas terve tee tugevalt tõmmata, Martin roolis hästi nii et liikusime otse ja kiiresti.
Nüüd siis jamadest. Kõigepealt keerasime kanuu kummuli. Täpsemalt aitas meid selles vee alla peitunud puu, mis kanuu ülima täpsusega servale keeras. Reageerisime kehvasti ja leidsime ennast kergeks üllatuseks ülimalt karastavas Ahja jões. Meie õnneks kalda lähedal, ujusime minutiga välja ja pusserdasime paari järgneva jooksul kanuu kummuli ja vee välja. Jalad ulatusid põhja, muidu oleks jama olnud, sest kallas oli suht kõrge ja järsk. 5-6 kohta läks kaduma, paar tükki sõudsime veel tagasi. Ajakadu - 5 minutit.
Kanuuetapi lõpus saime kõige suurema puraka kätte. Selle asemel, et tähelepanelikult vaadata, mida tegema peaks jooksime tagasi kilomeetri kaugusele rattaalasse, kus selgus, et tegelikult oleks veest välja tulles jooksukaardi pidanud saama. Ei saa öelda, et tuju väga hea oleks olnud tagasi kanuude juurde joostes. Väike kivi korraldajate kapsaaeda, et kehvasti märgistatud, aga sama palju süüd meil endil, et kohe pea seljas punuma panime. Ajakadu - 10-15 minutit.
Kolmas viga puhtalt minu kaardilugemisoskamatusest. Keerasime rattaga paarkümmend meetrit enne õiget teeotsa metsa ja kuigi väike kahtlus hakkas varem närima, siis tee lõppemine ei jätnud enam kahtlust, et midagi valesti on. Keerasime otsa ringi ja pedaalisime tagasi. Ajakadu - 10 minutit.
Ei saa kuidagi ilma äpardusteta lõpuni tehtud (ka eelmisel korral käisime kanuuga kummuli ja ma suutsin kaardil ühe punkti vahele jätta, mistõttu asjatut aega kaotasime), muidu võiks juba päris head kohta püüda. Rõõmu teeb, et lõpptulemus ikkagi üllatavalt normaalne oli. Haume juba plaane, et kuidas järgmisel hooajal ettepoole pürgida.
Ja nüüd siis nibuteema :) Peale pikemaid spordiüritusi (Xdream, triatlon, pikad jooksud) on mul ikka nibud hellad olnud, olen kahtlustanud, et spordisärkide materjal mingi reaktsiooni esile kutsuvad, aga kuna järgmiseks päevaks valust jälge pole, siis ei ole eriti pead vaevanud. Hiljuti jooksmise kohta lugedes avastasin aga tegeliku põhjuse - pikaajaline hõõrdumine muudabki nibud hellaks. Mitte ainult mul. Hurraaa! Ma polegi friik (või no olen, et sellest siin kirjutan). Ma ise pikemalt ei kirjuta, Marek on maratoonaritest ja nibukaitsmetest juba kõik ära selgitanud.
Aitäh Annelile fotode eest.
Kommentaarid (1)
Kuna kanuukaart jäi teise tiimikaaslase kätte, ei saa kontrollida, kuid kaardil oli ka vist viimase punkti legendis kirjas, et algab jalgsietapp vms. Tõsi, ka seda teades kulus meil hetk aega, et lokaliseerida jalgsietapi kaarte jagav näitsik.
Kirjutas Tanel | 09.24.07 09:31
24. september 2007 09:31