Teller plõksib

San Remo kohta ei tea, aga Spliti laulufestivali kohta l2heme peatselt kohapeale ja asjaosalistelt uurima. Ei oska 6elda, kas j22me sinna reisi l6puni v6i ehmatab 220 tuhat elanikku peale v2ikelinnade kylastamist 2ra ja p6geneme pisematesse kohtadesse tagasi.

Vahepeal on t6eline supelsaksade elu j2tkunud. Eile istusime hommikul m6nusa v2ikelaeva laele maha ja s6itsime paari tunni kaugusel asuva Visi saareni, kus kohalikud kuulsused - vennad Roheline ja Sinine Koobas. Esimesse lasti ujuma, teise mitte. V2ga vinged on m6lemad. P2rast j2i aega m6ned tunnid Visi saarel ringi jalutada, siis parajalt rulluval merel koju tagasi s6ita. Kylgtuul pani laeva p2ris h2sti k6ikuma, tekitas veidi elevust ja petlikult enesekindla merekaru tunde. Ah jaa, p2eval anti samas laevas kala kah syya. Selline paketikas siis.

Visile v6iks vist tagasi kyll minna, kuidagi pikemaks ja saarele 2ra kadudes. N6iteks kui ma 65 olen.

Ah jaa… kui Horvaatiasse reisima oled tulemas ja just turismhooaja k6rghetkel (juuli-august) siia ei satu, siis 66maja p2rast ei pea muretsema. Silte “Sobe” ja “Apartmani” leiab igal pool. Lisaks on laevadel ja bussides vastas samade siltidega vehkivad t2did, kes sind enda juurde meelitada pyyavad. Dubrovnikus kasutasime sellise teenust ja saime heas asukohas, aga natuke pimeda toa vanalinnas. Kortshulal helistasime yhte Rough Guide’i pakutud kohta ja saime imelise merevaatega toa. Hvaris lykkasime bussijaamas t2did laiali ja k6ndisime lihtsalt natuke kesklinnas ringi kuni sobiva koha leidsime. Kohta pidas t2di, kelle nimi oli ilmselgelt Ookei Noproblem.

Inglise keelt pursivad ysna k6ik, kuigi paar s6na saksakeele oskust ei tule kahjuks. Horvaatia keel pole nii h2sti kylge j22nud, kui kreeka v6i itaalia.

Ja Hvaris s66ge “Mama’s midagimidagi” nimelises kohas, seal on k6ige lahedamad ettekandjad ja hea s66k.