See on Eesti, kus puudujäägid ei ole niivõrd ainelist (erinevalt nn. Teisest Eestist), kuivõrd mõistuslikku laadi. Kus meedia on loobunud harija rollist ja langetab ennast mingi müütilise Keskmise Lugeja tasandile, et ots-kasumiga kokku tulla. Kus kõneisikuteks, arvamusliidriteks, on tehtud ilmatüdruk ja lembesüldilõõritaja. Sest nemad lähevad Sihtgrupile korda ja Sihtgrupp on kogum, mida on arvuliselt enim, mass. Kus Põhiseaduse Pilsner on “jummala normull” ja andekas asi. Loodud koostöös Justiitsministeeriumiga (sic!. Või noh, parem kui Haigekassaga). “Sõida end kaineks” võiks veel reklaamlauseks panna, oleks “täislaks”.
Pagana ilusti öeldud, edasi siin: Estee-kusipea e. Kas me seda Eestit tahtsimegi? A toda?