Teller plõksib

Aastaid tagasi, kui olin värskelt lumelauaga sõitma hakanud, sai veidi uuritud ka veelaua (wakeboard i.k.) võimalusi Eestis. Ikka selleks, et laudamise vahele jääv periood liiga pikaks ei veniks. Kuidagi jäi aga konkreetne Pärnusse asja uurimine pooleli ja nii leidsingi ennast eile esmakordselt Pärnu jõest, kalüpso seljas, laud jalgade küljes ja käed kramplikult köie küljest kinni hoidmast.

Esimesed 4-5 katset kulusid puhtalt püsti saamisele, kui see nõks selgeks sai oli juba kergem - teatud liigutused on lumelauast tuttavad ja sõbralike kaatrijuhtide abiga sai päeva lõpuks ka natuke hüppamist proovitud. Lumelauaga pole hüpped mind väga huvitanud, kaatri taga aga pole eriti muud teha (või siis ei räägita "muust" algajatele) ja vette kukkumine tundus samuti leebem karistus, kui lumme prantsatamine.

Pealkirjast nii palju, et kui ma esimest korda lumelaudamas käisin, siis järgmisel päeval käed värisesid nagu järgmist sutsakat ootaval narkomaanil. Veelaud sellist tunnet ei tekitanud, oli mõnus ja põnev, hea ilmaga võiks suvel seda paar korda teha, aga kui ei saa, siis hulluks kah ei aja. Lumest mõtlen aga vahel keset suve küll. See paadi taha seotus eriti ei sümpatiseerinud, kuidagi jääb tunne, et lumelauaga olen ma palju vabam, sest saan ise mäe, nõlva, trajektoori ja takistused valida. Ja saan sealjuures ilma igasuguseid hüppeid tegemata oma adrenaliinilaksu kätte.

Võibolla veelauasurf (wakesurf) oleks põnev asi proovida.

Pärnu väga ei üllatanud, rand on pikemaks veninud, promenaadi nägin vist esmakordselt, Bravo lounge'i toidud olid söödavad, kuigi õhtu lõpuks kippus ettekandja meid väga ära unustama. Kõik lahedad inimesed läksid Bravo ööklubisse, kust tuli head trance'i tümmi. Meie seltskonna suunasime hoopis Mirage'i, kus oli tibide paraad ja disko, millest me minu arvates väga mõnusraju peo korraldasime. Meres käisin ära täna, 16 kraadi rannavalve infol. Tundus soojem. Hea nädalavahetus.