Eile Genfi vanalinnas jalutades hakkasime arutama teemal turistisõbralik vs. turistlik Genf. Turistile on see linn küll ideaalne - ideaalne ühistransport, hea ühendus naaberlinnade ja -riikidega, palju rohelust, kus pikniku pidada, jalutada või sportida, hea asukoht päevapikkuste rännakute ette võtmiseks, palju toidukohti, viisakas liiklus ja miljon avalikku tualetti. Kerjuseid ja tänaval sulle midagi müüa soovivaid tüütud tegelinskeid samuti pole.
Teisest küljest ei ole siin tunnet, et linn oleks turiste täis. Erinevalt Pariisist, Roomast, Ateenast ja vist ka Londonist. Ja hoolimata ülal üles loetud positiivsetest külgedest ei tundu siin olevat sellist üht tugevat magnetit, mis turisti kohale meelitaks. Vanalinn on mõnus, aga mitte eriline. Tugevad klassitsistlikud hooned, mille vahel mõnusad tänavarestoranid, poekesed. Peakirik, mis oma lakoonilise sisekujundusega võiks vabalt Eestis asuda. Tipptunnil peatänavaid ummistavad autod tuli väikse üllatusena, ilmselt oli suhteliselt väikse linna mulje jätnud Genf mind ära petnud. Järveäärsed promenaadid on toredad, aga neid palistavatest majadest järgmised on juba kolearhitektuuri valda kuuluvad. Järele jäävad luksuslikud kella- ja ehtepoed, mõnusad suured pargid ja tasuta rattalaenutus.
Töötamseks ja perega elamiseks ideaalne, aga Rooma või Londoniga sarnaselt silma särama ei pane. Äkki sellise kokkuvõtte võiks teha. Ja ikkagi - midagi selles järve ja käeulatuses olevate mägede kokkupuutepunktis on. Tulen juunis jälle, näis, mis ma siis siit linnast leian.
Paar viidet kah: