Vertigo restoran pole kindlasti koht, kus ma igal nädalal söömas jõuan käia, hinnatase on pigem kõrgemapoolne, aga brasserie-lounge'i poolel saab aeg-ajalt hõrku toitu nautida küll. Ja proovige kindlasti nende mojito cheesecake'i, äärmiselt mõnus mitte liiga magus magustoit.
Ettekandja sõbralikkus pani meenutama, et kus Tallinnas veel tõesti head teenindust kohanud oleme. Viimase aja käikudest meenus Da Vinci rõõmsalt eesti keelt purssiv itaallane, praegu mõtlen veel, et Nevski restorani noormees oli "ehtvenelikul" moel lahke ja jutukas... Ja rohkem väga häid elamusi ei tulegi meelde. Loomulikult on palju kohti, kus on viisakas ja kiire teenindus, aga see peaks olema pigem standard eksju. Mitte midagi sellist, mida oma blogis ära tuua...
Ja mis toimub, et Vertigos sellises koguses tshikke koos on?