Peale kolme nädalat uues kodus ajasin süleri tigedaks ja käisin kõik korterinurgad läbi. Ei ole ju võimalik, et aastal 2006 ei leia Eesti Vabariigis Tallinna kesklinnakorteris ühtegi avatud wifi-võrku. Ja ei olnudki võimalik. Leidis küll. Ainult natuke nõrga ja natuke veidras kohas.
Nüüd käin kirju lugemas ja surfimas vannitoas. Istun ise vannitoakapil, jalad veetsupotil ja sülearvuti põlvedel. Kolme nädala pärast saame oma netiühenduse :)
4 Comments
Interneti peaaegu puudumine on täiesti eksisteeriv nähtus… ja seda ka suhteliselt suure rahahulga igakuise maksmise korral. Minul metsas sõltub see konkreetselt sellest, mis ilm ja kui soe. Kakle elioniga palju sa kakled, et rdsl ühenduse eest peaaegu pooltuhat krooni kuus makstes tahaks ma ikkagi, et püsiühendus oleks olemas püsivalt… aga ainus, mis tehakse on uue järjekordse kuuarve väljasaatmine ja probleemi lahendus ei huvita kedagi. Imelik eriti minu jaoks veel see, et asi halveneb iga 2 kuuga - kui alguses töötas asi katuselt 2m mastiga, siis vaid 4m ja nüüd ei taha enam ka 6m mastiga päevl pilti ees hoida… ainus, mille poole peab vist palvetama, on lairibaühenduste levik eestis.
Helsinkis (või noh, üldse Soomes) on interneti tuppasaamine suhteliselt kiire. Piisas vaid sellest kui läksid teeninduspunkti, ütlesid neile vajalikud andmed (isikukood ja aadress jms.) ning koju jõudes sain peale kaabelmodemi seina ühendamist juba surfida…
Kristjan, aga miks nii kaua võtab netiühenduse saamine Tallinna kesklinnas? see pole ju normaalne.
fakk, mis Kristjan. Loen Telleri ajaveebi ja ise mõtlen, et loen Kristjan Ostmann’i blogi. Ja siis veel mõtlesin, et ohhoh, kuna see Kristjan jõudis kolida :)
täiza segi on juhtmed reede õhtul..oeh
Post a Comment