Käisin eile üle pika aja muuseumis ja kui meie taga olnud noored püüdsid 10.- krooni maksvat piletit 500 kroonise rahatähega osta, siis klõpsatas peas - mobiilimaksed (mis need on?) ja muuseumid on ju ideaalne paar. Enamasti on muuseumipilet üpris odav, ka sajast kroonist tuleb päris palju tagasi anda. Samuti satuvad inimesed sinna tihtipeale veidi juhuslikult ja neil ei pruugi sularaha kaasas olla, kaardimakset aga enamasti sooritada ei saa. Mobiilimakse oleks sellisel juhul vähemalt külastaja seisukohast ideaalne lahendus.
Kasutusele võtu piiranguks on vaid muuseumite enda võimalik vastuseid, näiteks ei taha pileteid müüv üle keskea tädike (minu kogemuse põhjal) mobiiliga mässata kartes “keerulist” tehnoloogiat.
Spekuleerin, kui väidan, et mobiilimaksed pole Eestis eriti levinud, ei inimeselt-ettevõttele ega inimeselt-inimesele. Sellised lihtsad ja igapäevased kohad, kus mobiilimakseid rakendataks, aitaks aga antud makseviisi levikule tublisti kaasa. Kes ära teeks? Peaks KUMU-le ettepaneku saatma, neil oleks hea puhta lehena alustada.
Tallinna Linnamuuseumi kolmandal korrusel on väga lahe naiste pesunäitus :)
13 Comments
Olen seda mobiilimakse asja Muhu Muuseumi jaoks uurinud. Jämedates joontes lisaks mobiiliga maksmine igale piletile ca 3 kr teenustasu. Ja siis tekib kysimus, kas selle vahe peaks sisse kasseerima kylastajalt (vähendab motivatsiooni mobiiliga maksta) või kandma muuseumi korstnasse (5-kroonise pileti puhul mitte eriti mõistlik mõte), rääkimata sellest, kuidas seda asja raamatupidamislikult korrektselt vormistada. Nokk kinni ja need teised sõnad.
Overkill… Mis sellel sularahal siis niiväga viga on? Situatsioon “mul on ainult 500ne” tekib ju ainult siis, kui inimene sularaha väga harva kasutab ;) Varsti tuleb euru ka ja siis on veel mõnusam klõbisevate kopikatega opereerida.
Muhukadri - see on väga õige point muidugi, ma polnud päris kindel kui palju sealt teenustasuks läheb. 3.- on paras röövimine. Kui mõelda, kes selle süsteemi vahendajad on (operaatorid, kaardimaksekeskus ja pangad), siis ime, et see sellises röövlikambas niigi odav on. Üks võimalus tõesti hindu tõsta ja “kadu” sinna sisse arvestada, see toob muidugi üldise hinnatõusu kaasa. Teine võimalus kõikidel mobiilmakset kasutavatel ettevõtetel ja organisatsioonidel mingi ühisrinne moodustada ja teenustasu hind alla suruda.
Teemus - ise sa oled overkill. 5 kroonine pilet on muuseumites täiesti tavaline, pangaautomaadid annavad aga tihtipeale ainult 100-krooniseid.
Teenustasu on pankade mobiilimaksel umbes-täpselt sama, mis tavalisel kaardimaksel (1-2%), lisanduma peaks vaid SMSi hind, mis pigem krooni kui kolme krooni kanti. Ainult ühel kambal on jätkunud jultumust teenustasu kolmeks krooniks väänata (nendest kirjutasin siin
http://rainrannu.blogspot.com/2005/04/mnedel-on-innovatsioonist-veidi.html)
aga üldjuhul kehtib reegel, et kui kaupmees kaardimakset rahaliselt lubada saab, siis saab ka mobiilimakset.
M-makse häda on aga see, et tõepoolest, nagu Siim kirjutab, seda kasutab vähe inimesi (M-makse promohädadest kirjutas kolleeg Lauri siin: http://blog.mobi.ee/2005/07/mobiilimakse/)
ja nende vähestegi motivatsioon kahaneb iga kord, kui mobiiliga maksta proovides poe või muuseumitädi kolm minutit mobiili otsib, ja teatab, et aasta jooksul pole keegi kordagi mobiiliga maksnud ja ta on unustanud kuidas see käib…
Teller, Sa räägid iseendale vastu praegu. Finantsvahendusega tegelev seltskond on ja jääb “röövlikambaks”, sest iga astmega, mis mingisse skeemi lisada (sularaha puhul külastaja ja tädike ning tinglikult ka Eesti Pank, mobiilmakse puhul lisa sellele enda poolt mainitud 3 osapoolt + osadel juhtudel jälle Eesti Pank), kasvab teenuse hind. Igas astmes on inimesed, kes tahavad palka ja masinad, mis tahavad elektrit ja hooldust. Miks peaks mobiilmakse olema absoluutnumbrites odavam kui sularaha, ei saa ma aru. Mugavusel on ka oma hind.
Sest elektroonika puhul pole sularaha laialivedamise tasu? Mis ei ole kohe kindlasti odav teenus. Jah, elektroonilistel kanalitel on kah kulud, aga ma siiralt kahtlen, kas need on võrdsed sularahapõhise lahendusega.
Inimesed paraku ei tea, kui kallis on ehitada ja üleval pidada töökindlat elektroonilist infosüsteemi. Ning töökindel IS ei alga mitte arvutist ega OSist, vaid betoonpunkrist, tuletõrjesüsteemist (teate kui palju maksab balloon serveriruumi sobivat kustutusgaasi?), elektrist, ventilatsioonist, turvamehest ja okastraadist.
Ma kohe kindlasti ei tea, millest ma räägin, aga ma kahtlustan, et serveriruumi sobiv kustutusgaas pole märkimisväärselt erinev sularahahoidla kustutusgaasist. Aga jah, kuna ma ei tea ühest ega teisest täpsemalt, siis panen siinkohal suu lukku.
Mart, kas sa tõesti tahad öelda, et muuseumide mobiilimaksete jaoks tuleks tehitada terve eraldiseisev infrastruktuur ega saaks kohe mitte kuidagi ära kasutada juba olemasolevaid? Sellise toore jõuga (ehitame uue punkri, palkame eriväelased 24h masinaruumi valvama) annab muidugi kõiki probleeme lahendada, iseasi, et kas ikka peaks. Palju sa selle uue süsteemi koormuseks ja igapäevaseks kasutusmahuks ja käibeks siis planeerid?
Ei, ma räägingi sellest, et selliseid “muuseumi mobiilmakseid” tehakse reeglina ikkagi mingisuguse olemasoleva infra (GSM-võrk!) peal, mille lahutamatuks koostisosaks on noodsamad eelpoolmainitud asjad. :) Tegelikult on minu point selles, et inimesed, võtke mõistus pähe ning ärge kummardage seda kuradi tehnikat nii palju - igasugune uus tehnoloogiline vidin toob kaasa tema tootja, patendiomaniku, teenusepakkuja ning veel tuhat osapoolt, kes kõik tahavad asjast oma manti saada. Arvutid EI TEE elu odavamaks, pigem vastupidi.
mina olen nõus 3 eek rohkem maksma - ka 5 kroonise pileti puhul - kui mul pole parasjagu sularaha ja mobiilimaksega on võimalik maksta!
huvitav kas minusugused on siis ebapiisaval määral.. ja 3 krooni pärast (muuseumisse minemast) loobujaid on määravas enamuses?
Tänaste sissetulekute juures ei tohiks ju võimatu olla kanda taskus mõnikümmend eurot. Ja kui sa seda raha kasutad jääb sul ka peenemat paberit või metalli (olenevalt vääringust) üle. See kaardi- ja mobiilimaksendus on pigem pärit ajast, kus inimene (tudeng? tudengid ju mõtlevad selliseid asju välja?) kartis taskus kanda rohkem kui 100 krooni raha (või polnud tal rohkem?) ja iga vajaduse korral jooksis automaadi juurde…
Teemus, pigem on sularahas maksmine pärit sellest ajast, kui see kõige mugavam variant oli. Pärleid ja kullatükikesi, rääkimata kümnest puudast soolast, on ebamugav kaasas kanda. Kuld –> mündid –> paberraha, vähemalt selline mulje on mulle asjade arengust jäänud. Nüüd aga toimib skeem paberraha –> elektrooniline raha, sest see on veel mugavam. Otsest vajadust paberraha kasutada ju ei ole, põhjuseks on vaid see, et alati ei ole (veel) võimalik pangakaardiga maksta.
Post a Comment