Kas on võimalik, et tsivilisatsiooni allakäik on nii täielik, et unustatakse oskus mingit tehnoloogiat kasutada ja sellel põhinevaid masinaid ehitada, parandada, arendada? Ja isegi siis, kui mingi väline jõud toob sellel unustatud tehnoloogial põhinevad tööriistad uuesti allakäinud tsivilisatsioonile, siis puudub seal piisav vaimujõud ja ükski inimene, kes lisaks kasutusoskusele suudaks omandada ka tööpõhimõtte, tehnoloogia taga oleva teooria? Kas allakäik ja mandumine on sellisel juhul ainult ajutine ja väline süst võib sellest välja rebida?
Mina arvan, et kõik on võimalik,, kuid ei suutnud ajaloost ühtki piisavalt head näidet välja mõelda, Tüdruku usk inimkonna uudishimu, arenemissoovi ja loomisoskuse suhtes on palju suurem. Alguse sai Isaac Asimovi “Asumist” (aitäh Leeloo).
14 Comments
“Trifiidide päev”. See ehk haakkub rohkem ? Äsja peaaegu maainimeseks hakanuna on tunne, et mõned oskused on juba sisuliselt kadunud. Näiteks ennevanasti oskas praktiliselt iga talumees palkhoonet “üles raiuda”, rookatust teha jne. jne.
Täna makstakse viimastele selle töö tegijatele rasket raha…
Tehnoloogiast me ei räägigi, aga karta on et suur osa urbaniseerunud linnainimestest ei tuleks enam iseseisvalt enda äratoitmisega toime.
Loe Graham Hancocki “Jumalate jäljed” http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?2137 , mis otsib meie pladeenilt ühe iidse ja ülimalt arenenud tsivilisatsiooni jälgi. Kõlab kiiksuga, aga põnev lugemine tegelt. Aga näiteid ei osanud sa seetõttu tuua, et kui me ei oska surnud tsivilisatsioonide tehnoloogiat kasutada (stonehenge, egiptuse püramiidid vms) siis me ütleme automaatselt, et neil polegi mingit otstarvet (või on need objektid religioossed). Me suudame ajalugu tõlgendada üksnes oma teadmiste pinnalt.
palkhoone ülesraiumine on pigem kogemuste küsimus. hakkama saaks küll aga efektiivsus kannatab räigelt.
see ära toitmise teema on kahtlasem juba. juurikate kasvatamine on pealtnäha lihtne aga tegelikult küllalt keeruline värk. loomakasvatusega on kah see huvitav asi, et mina ennast sigu tapmas ette i kujuta :(
Võin hetkel eksida, kuid mingis vanas Hiina raamatus - võis olla isegi eepos - on kirjeldatud tolle aja kohta väga arenenud tehnikat, millega lennati ning tehti muid “lollusi”. Võis olla seotud sellel ajal maad külastanud “väliste jõududega”.
Mitte “Asundus”, vaid “Asum”.
londiste: “…loomakasvatusega on kah see huvitav asi, et mina ennast sigu tapmas ette i kujuta :(”
Küll tapad kui nälg näpistab.
Roomas tunti betooni ja siis unustati 2k aastaks
rõhuge aga rohkem lollkasutajasõbralikkusele ja lolltarbimiskultuurile, võtke inimestelt vajadus oma peaga mõelda ning nii kaobki maailma kuulsus.
Tegelikult ei olnud küsimus selles, kas inimesed unustavad vana ja võtavad üle midagi uut. See, et me vana unustame on selgemast selge. Minu küsimus on selles - kui meile antakse mingi uus eriti arenenud “gadget” siis, kas tekib inimene (inimesed), kes püüavad aru saada, kuidas antud asjandus töötab. Või ei teki. Mina arvan, et tekivad, sest inimene on oma loomult uudishimulik.
Küllap neid reevers-insenere ikka leidub, aga nende hulk kipub aasta-aastal vähenema. Kui kunagi nägi iga perepoeg kuidas isa maja ehitab, siis juba täna kogeb suur hulk selle asemel marketingi, projektijuhtimist või maaletoomist. Lisaks muidugi see, et viimasel ajal on arenenumate vidinate toime uurimine mitmel pool seadusega keelatud ning karistatav (mis ei lõpeta häkeradmist, küll aga viib selle põranda alla).
@tüdruk -
see eeldab, et primitiivsed kodanikud gadgeti sellisena ka ära tunnevad ja et nad üldse selle peale tulevad, et see asi miskitpidi “töötab”. Tead seda lugu mingist tuhmist maaperest, kes nuigranaati pudrunuiana kasutas? Võib-olla on see linnalegend aga võib-olla pole ka. Anna keskmisele kolhoosnikule kätte kõvaketas ja lase tal selle ostarve ära arvata, ma arvan, et sa võid vahepeal rahulikult puhkusel ära käia, ilma, et mingist arengust ilma jääksid.
Mingi tuleviku/minevikugadgeti suhtes oleme meie samasugused kolhoosnikud. Eriti, kui gadgeti toimimiseks on vaja mingit infrastruktuuri, mida meil kuskilt võtta pole. Kujuta ette keskaegset inimest näiteks iPodi uurimas. Isegi kui ta suudaks selle otstarbe välja nuputada (patareide abita, eksole, ja oletame, et klapid on ka kaduma läinud), poleks tal sellega ilmselt midagi pihta hakata.
Igasugune ajast ees erilist arenenud vidinate kasutamine jääb alatiseks ilmselt siiski ulme valdkonda. Me suudame küll ette kujutada, et meil oleks kasu meile teadaolevate asjade modifikatsioonidest stiilis taskumõõtu külma tuumasünteesi generaator või valguskiirusel kihutav transpordivahend aga kui meil pole kokkupuudet tolle vidina idee või vajaduse kui sellisega, poleks meil midagi teha ka vidina endaga. Samamoodi on allakäinud tsivilisatsioonil ilmselt olulisemaidki kultuurilisi ja sotsiaalseid muresid, kui mingite tundmatute kõrgtehnoloogiliste süsteemide rakendamine. Kui nad ikka on veel piisavalt terased, et nende asjade väärtust ära tunda. Pärdikul pole ilmselt vahet, kas ta koksib pähkleid kakti kiviga või walkmaniga. Kivi on ilmselt tema otstarbeks isegi sobivam.
Ab, sinu sihtumine maainimestesse on tiba halvustav… Äsja maakaks hakanuna see ilmselt kriibib minu hinge. Minu kogemusel on linnas tuhme tölle wuharvuliselt mitte vähem kui maal. Ja andes näiteks kartulikonksu keskmise “klubiinimese” kätte ei ole kidel, et sealtki nädalaga kasutusotstarbe kohta tõsist vastust tuleks. Või kas sa ei ole kuulnud lugusid malevlastest, kes pliidi praeahju tule tegid???
Bah, see oli näide, mitte kriitika! Mees, kes on küll tunneb läbi ja lõhki traktorit ja on võimeline kombaini lahti võtma ja kokku panema, kratsib siiski ilmselt kukalt, kui talle näidata midagi tema jaoks ulmelist.
Mina võin jälle samamoodi mõistatada, kuhu kurat käib pendiks või milleks seda üldse tarvis peaks olema ja võin jäädagi mõistatama terve ülejäänud elu, kui mul puudub kontekst, millesse seda imelist junni rakendada.
Point selles, et kui juba meie oma ajastu raames ei toimi põhimõte, et “võtan mingi tundmatu asja, mõistatan ära, milleks see kasulik on ja panen seejärel tööle!”, siis seda vähem toimiks see puhkudel, kus on märksa suuremad ajalised või kultuurilised vahed. Millest kogu see arutelu üldse alguse sai.
Mitte Isaav vaid Isaac.
Et keegi ei märganud?
Kuu aega tagasi kirjutasid veel õigesti http://www.siimteller.com/archives/2005/09/amazoncom_ja_asimov.html
Post a Comment