“Digital Fortress” oli kolmas Dan Browni raamat, mida olen kevadest alates lugenud (eelnevalt “The Da Vinci Code” ja “Angels and Demons”) ja no teate kordama hakkab. Skeemid on väga samasugused, tegelaskujud on väga samasugused, tegevuspaigad on samasugused… Kuigi antud raamatus ei keerle sisu iidse ususekti ja sümbolite ümber vaid on toodud hi-tech krüptograafia alale on läbivad jooned kõik samad. On ameeriklasest professor, kes Euroopa suurlinnas “aardejahil” ringi askeldab ja täiusliku mõrtsuka eest põikleb. On kirjelduste järgi üliintelligentne ja üliilus naispeategelane, kes siiski ei suuda enda ümber olevat topeltmängu avastada (tegu on krüptograafiga). Võib-olla jääb sisu ka sellevõrra kaugemaks, et lihtsam on ennast seostada avalikes kohtades, kus võib-olla ka ise reisimas käinud, toimuvaga, kui kusagil USA maa-aluses superlaboris aset leidvate sündmustega. Mis siis, et äkki on selline koht täiesti olemas ja Brown on tõetruude kirjeldustega hullu vaeva näinud (tänab raamatu alguses kaht NSA endist töötajat, mis jätab mulje, et tegu on vähemalt teatud määral autentse värgiga).
On… äh, mis ma siin ikka. Lennukiraamatuks sobib hästi, vihmaraamatuks kah. Sisult jääb Browni varasematele raamatutele alla ja kui see kirjanik midagi uut välja ei mõtle, siis järgmised teosed jäävad minu poolt küll ostmata.
Kusjuures, eelnev ei tähendanud, et ma poleks varaste hommikutundideni üleval passinud, et raamat läbi lugeda.
28 Comments
ning siitpoolt soovitus:
et aru saada, kui sitt on “da vinci kood” ja “deemonid ja inglid”, peate te need mõlemad läbi lugema. minujaoks on need raamatud wannabe-intelligentide jaoks(samasse kategooriasse kukub minu jaoks ka EPL), kes arvavad ennast kõvad haritlased peale nii pingelist raamatu lugemist olevat.
Ei, Ivo, keegi ei väidagi, et tegemist oleks raamatutega, mis kedagi haritlaseks teeks. Linnar Priimägi hüsteeritses ükskord samamoodi postimehes, et “Akadeemilises käibes tuleks see teos paigutada keelatud raamatute nimekirja”. Aga loomulikult! Isegi mõte, et keegi võiks Browni raamatutest mingit ülimat tõde otsida, on ülepingutet. See on ja jääb ajaviitekirjanduseks, millest selline paanika, ma aru ei saa?
OIOIOI. Päevaleht on wannabe intelligentide jaoks! Kus ikka laiaks. Ime, et su ülisuur intelligents siia lehele ära mahub, ivo.
Selline üleolek näitab kui väikese inimesega on tegelikul tegu.
ma pakuks, et tegu on pigem kriitikaga wimpsi aadressil. olgu. sobib.
Coelho-fenomen taas?
Da Vinci kood on ju väga mõnusasti kirjutatud ladus põnevik. Sama lugu Inglite ja deemonitega, kuigi pinevust oli seal grammijagu vähem. Keegi võiks kommenteerida, kas tõlge on tasemel.
Ivo lähituttavate hulgas on eelduste kohaselt mitmeid inimesi, kes tema kirjeldusele vastavad. Üks asi on nautida stiilset põnevikku, teine on sealtsamast põnevikust elu mõtet otsima hakata.
Samas - mitmed senised tõekspidamised aitasid mõlemad raamagtud enda jaoks veidi selgemalt ja lühemalt lahti mõtestada, mis jällegi positiivne.
Deja vu ei ole võõras tunne, paaril korral läks Inglite sisu Koodi sisuga sassi.
Dan Brown on crap tõesti.
Kes krüptoloogia teemal paremat lugemist tahab, võtku Neal Stephensoni Cryptonomicon
http://www.amazon.co.uk/exec/obidos/ASIN/0099410672/qid=1124032975/sr=8-1/ref=sr_8_xs_ap_i1_xgl/202-9561721-2244638
davinci kood oli selle aasta kõige viletsamalt raisatud 185 krooni.
Marek, ära lahmi. Miks on see vilets kulutus?
tark saab ise aru, miks crap, lolli pekstakse kirikus. maitse üle võite mujal ka kakelda, samas olen ma nõrgemaid asju ka lugenud kui see paskvill.
kaimariga täiega nõus. mina pean da vincit küll väga normaalseks põnevikuks. ja seal see ka lõppeb. enamus mõrva-seikluse jms lugusid ajavad haigutama aga kood on vähemasti ladusalt kirjutatud.
aga noh “üldsuse arvamuse” vastu võitlemine on alati olnud ju kangelaslik :), selle kõige labasemas vormis populaarsuse võitmine. andke aga minna.
Järgmiseks vaielge kumb on parem, kas punane või sinine värv.
Sinine, kindlalt.
Novot just, P, pigem siis Potteri fenomen (”Ei mina seda kräppi ei loe!”) kui Coelho oma.
Siim esitas oma arvamuse, ma lootsin et kriitikud suudavad kah midagi sisulist öelda.
Ning jah, kindlapeale sinine ;)
ähh, järgmisena leiate, et “tõde ja õigus” on ka šedööver.
ei-ei, Tõde ja õigus pidi jõgiromaan olema…
Hr. P. laenas Kuubal mulle oma eksemplari ja viisaka inimesena võin ma küll lahkelt öelda, miks da vinci kood crap on. ma mõtlen põnevikuna, mitte maailmakirjanduse teosena.
heas põnevikus ei öelda lugejale kogu aeg ette, mida ta tundma peab. ehk kirjanik ei kirjuta stiilis “sellest lausest tõusid peategelasel kõik ihukarvad püsti ja ta tundis olukorra kohutavust”. lugeja saab ise aru, et olukord on kohutav. heade põnevike efekt seisnebki selles, et erinevaid asju kokku pannes, hakkab lugeja ise hoomama “olukorra kohutavust.” kui kirjanik kirjutab “mr. See Jateine tundis hirmu enda selgroogu mööda üles roomavat,” siis ta ei saa miinuspunkte mitte sita metafoori eest (sest kes loeb dan browni) vaid sellepärast, et mul ei hakka hirmus vaid hale Mr. See Jateisest. Lugejaga peab manipuleerima osavalt.
ja just sellepärast just, jääd sa leevikesest ilma.
Da Vinci Code oli minu arust suht huvitava süžeega põnevusromaan, mis pani vandenõuteooriate austajatel pea pulki täis. Eelmisel nädalal Frankfurtis raamatut ostes kahtlesin pikalt, kumb osta järgmiseks Browni raamatuks, kas “Digital Fortress” või “Angels and Demons”. Tundub, et tegin esialgu õieti ja valisin viimase raamatu (kuigi pole veel lugema jõudnud hakata :) ). Loomulikult sai korvi pandud ka R.Ludlumi järjekordne põnevik, seekord “The Janson Directive”, mis peale lugemist kaob minu Ludlumi kollektsiooni teiste hulka.
Kuid vaielda, et see raamat on crap ja too jälle mitte, on mõtetu. Piibel samuti ei sümpatiseeri kõigile…
To Kalmar: minu arust on kõik tõlked olnud “vigased”. Et saada täit ettekujutust, mida kirjanik on mõelnud neid ridu kirjutades, tuleb raamat läbi lugeda ikka kirjaniku emakeeles. Ei mäletagi, millal eesti keeles sai midagi põnevat loetud.
kõige vilatsamini, sest ma ostsin raamatu, mida ma hädavaevu viitsisin lõpuni lugeda ja mida ma mitte kunagi enam uuesti ei loe. ostsin selle, sest kaanel oli vitrivius ja da vinci on tegelane, kelle vastu mul on ekstrahuvi. paraku oli kõik, mis da vinci kohta kirjutati, kättesaadav igast teatmeteosest või siis täielik möga. rääkimata sellest, et põnevusraamat see küll ei ole. võlaõigusseadus on ka põnevam kui see, aga noh, see on pelgalt minu isiklik arvamus ja tore, kui vähemalt keegi nautis.
olen lugenud selle raamatu vastukajasid. huvitav tendents: kõik, kes raamatus käsitletud asjadest kasvõi midagigi teavad, hindavad seda teost eranditult viletsaks.
Ah olge nüüd inimesed. Siim ei paista välja oma madalalaubalisusega - aga istus ikka hommikuni üleval, et “crap” lõpuni lugeda. Pole Browni ega ka Ludlumi raamatutes ei absoluutselt tõde ega ülimat valgustust. Brownil polnud ju selgelt plaanis krüptoloogia alustõdesid raputada või oma eelmises raamatus antiaine tootmise ja säilitamise tehnoloogiat laiadele massidele tutvustada. Tegemist - nagu Siim mainiski - on piisavalt hea tasemega ajaviitelugemisega. Neist on saanud ju bestsellerid - eeldada, et kõik raamatu ostnud oma IQ-d jalanubriga vabalt sassi võivad ajada on ka vahest liiga ambitsioonikas - võis siis ehk liiga wannabe-intelligentne:-)
Browni raamatute “ametlik” kriitika on ju pigem teemal a la “minu raamatu plagiaat” (loe: mul ei tulnud raamat nii haarav välja ja big $ jäi teenimata) võis siis (pseudo)faktide vabast tõlgendamisest lugejahuvi äratamiseks.
Rääkige, mis tahate, aga on PALJU koledamaid raamatuid kui Dänn Brauni omad. Näiteks Daniil Hrabrovitski “Tule taltsutamine”. Ei soovitaks vaenlaselegi.
Kuid jah, nagu öeldud, ajaviitekirjandusena sobib Brown kohati hästi, kui on vähe aega süvenemiseks. Võtad lahti, loed lehekülje-paar ja paned kinni. Ülejärgmisel päeval samast kohast jätkates annavad need “peategelane tundis, kuidas veri ta soontes jäätus” -kohad kiiresti lugemistuju tagasi. Juba hoog sees, võib need kohad ka ju vahele jätta, hüppad kohe järgmise tegevuse juurde.
Kes kuskilt juturaamatutest endale elu alustaladeks ehituskive otsib, peab küll ettevaatlik olema. Samuti need, kes kipuvad asju, näiteks ajalehe auditooriumi, lahterdama oma kitsa vaatenurga kohaselt. Mingil teatud hetkel võib tegelikkus osutuda hoopis teistsuguseks ja siis ei ole ju eriti hea tunne.
Justnimelt. Iga raamat ei ole eneseabiraamat, seda võiks meeles pidada. Mõned raamatud, populaarsed või mitte, on lihtsalt ajaviitekirjandus. Kui meediakära müüginumbreid suurendab, pole see kah automaatselt halb asi, kuigi näiteks Potteri-vastased, kes “ise kunagi sellist s*tta ei loe”, just seda ühe põhiargumendina esitavad. Liiga populaarne, järelikult saast, järelikult ei loe. Pigem on see wannabe-intelligendi märk.
Päris kahju on tegelikult lugeda neid wannabe pihurite sõimukirju siin. Kui keegi tahab asjast sügavamat tõde leida, läheb ta guuglisse ja loeb ja vaatab pilte ja näeb mis oli mis ja kes oli kes ja milliseid asju kirik siiani maha vaikib vms. Siin on tegemist siiski põnevusjuttudega, võtke neid kui ajaviiteraamatuid, mitte uusi piibleid või põhiseadusi, keegi ei ole teile elu kallale kippunud või kedagi teist neis isiklikult solvanud. Aga ses suhtes vähemalt hea, et te ise omaarust Suured ja Targad olete. Peale selliste kommide kirjutamist ilmselt asjakohane ka pilk peeglisse ning väike kaval silmapilgutus endale, eksju. Teate poisid, ostke parem suur läikivate velgedega dzhiip või tõmmake pöidlajämedune kuldkett kaela. See pidi paremini lühikese noksi kompleksist üle aitama.
issake kyll, minu arust on da vinci kood yle pika aja selline teos mis katoliku kirikule varju heidab…ja kas kellegil on selle vastu midagi???…
Kahju, et nii labaseid kommentaare siit lugeda võib. Mul isiklikult on kõik 4 raamatut läbi ja väga rahul hästiveedetud tundide pärast raamatute taga :)
Te kõik ainult räägite sellest, et kas teile see raamat meldis/ei meeldinud. Miks te ei too rohkem näiteid ja põhjendusi mille pärast sellised arvamused. Siis saaksid ka need teist rohkem aru, kes ei ole veel lugenud aga plaanivad seda teha.
päris nõme on lugeda neid negatiivseid kommentaare. kadedus?
kui inimestele meeldib, siis tähendab, et tasub lugeda.
teie õiendamine ei muuda raamatu väärtust õnneks väiksemaks :D
Da Vinci kood on suht hea raamat. kuigi ta ple mul veel läbi loetud (veel mingi 100 lehte) paistab ta huvitav. Seda ma tean kah et Neil Stephenson kirjutab häid raamatuid. olen tema “Snow Crashi” läbi lugenud. Dan Brown kirjutab minu arust väga hästi. nagu näha tekitab see raamat vastakaid arvamusi katolikus kirikus. ehk peaks keegi teist ka Nostradamuse ennustusi lugema ning seoseid tegema selle raamatuga. esialugu lugedes tekkitas see raamat minus suurt huvi kuna ma ple varem sellist teemat uurinud ja uudsed faktid mis raamatus on esitatud tunduvad tõesed. nyyd ma juba olen nati seda uurinud ja Da Vinci kood saab tõesuse suunas väga palju kriitikat. ning see kuidas Brown kirjutab ette mida tegelane tunneb raamatus on tema stiil. mõnedki kirjanikud on seda veelgi kasutanud kuid mix te neid ei kritiseeri? arvatavasti on põhjuseks Browni populaarsus. ja pealegi Harry Potteril ple kah midagi viga. ta võib olla kyll lastekas aga Potter, LOTR ja muud sellised raamatud on vägagi huvitavad. ja IQ-d jalanumbriga võrrelda on vägagi ebakorrektne. ma olen mitmeid IQ teste teinud ning kõik on jäänud 120-130 vahele.. kuid siiski ma tunnen et olen liiga loll.. oleks vaja veel lugeda ja õppida. arusaadav, olen ju alles 19 aastane =)
no nüüd on vist küll keegi millegist valest aru saanud… Kas mina või siis teie… Igatahes ei ole minu arvates Dan Brown krimkade kirjutaja (nagu te siin arvate) vaid ikka ilukirjandus ja sellepärast ongi öeldud mida tundma peab (ees pool käis see kellegile hirmsasti närvidele).
Igatahes ei häiri mind ka see et nii da vinci kood, deemonid ja inglid ja ka digitaalne kindlus on teine teisele väga sarnased, sest mulle meeldib Dan Browni stiil.
Post a Comment