Wolli kirjutas:
Ühe näitena pakuksin välja pidevvalimised: kui ma annan oma hääle avalikult, võin selle mistahes hetkel tagasi võtta ja kellelegi teisele anda. Ükski poliitik ei jõua kogu aeg kampaaniat teha — ning pidevvalimistega ühiskonnas oleksid nad paratamatult sunnitud tööle asuma, et mitte oma toolilt lennata. Mudel on tegelikult aastasadu toiminud väikestes gruppides, kus juhtidel on reaalne vastutus. E-infrastruktuur võimaldab igaühel oma tegevushorisonti laiendada ning loob seega võimaluse tagasipöördumiseks äraproovitud vana juurde uuel ja senisest hoopis laiemal tasandil.
Ma ise pakuks välja kollase ja punase kaardi süsteemi nagu jalgpallis. Igale poliitikule on võimalik anda tema valituks olemise ajal vastuhääl, kui vastuhääli koguneb piisavalt palju saab poliitik kollase kaardi. Kaks kollast kaarti tähendab kohustusliku tagasiastumist. Punase kaardi saab siis, kui vastuhääli tekib teatud lühema perioodi jooksul, millest võib järeldada, et poliitik on ikka tõeline siga. Parandame demokraatiat.
6 Comments
Pidevvalimine ja pjedestaalil püsimise pärast muretsemine hakkab longama, kui on vaja vastu võtta otsuseid, mis pikaajalises plaanis vajalikud. Elik siis klassikaline politoloogiaõpikute näide - maksusüsteem. Vaevalt et maksude tõstmine ühegi kollase kaardita võimalikuks osutuks. Aga makse on riigil vaja, jaa, et toimida.
Ja siis välispoliitika jadajada, kus otsused põhinevad tihti mitte-nii-avalikul informatsioonil.
Ja ärge unustage - pööbel on rumal! :)
Liisaga nõus. Kui veel on olemas teoreetiline võimalus, et 101 inimest saavad mingi aja järel asjadest sotti ning suudavad oma otsustuspädevuse piiri natukenegi kergitada, siis 100 000 e-inimese puhul pole see isegi mitte teoreetiliselt võimalik.
Mina küll ei oska oma teadmiste ja kogemuste baasil otsustada, kas põllumajandusministeeriumis tehtavad otsused on õiged või valed, perspektiivikad ja arendavad või lihtsalt raha raiskavad. Mille alusel ma siis seda ministrit näiteks maha või ametisse hääletama peaksin? Ah et hääletagu need, kes midagi asjast jagavad? Seda, kas ja kuidas see töötab, näeme me igal pühapäeval minivariandis Miljonimängus. Demokraatia ei tööta mitte tänu oma laiapõhjalisusele vaid sellest hoolimata :-P
nii pidevvalimised kui kollase-punase-kaardi süsteem saavad olla vaid nende privileegiks, kes oma antud häälele allkirja alla söandavad panna. vastasel juhul ei saaks kumbki neist meetodeist reaalselt toimida.
kui ma annan hääle oma nimel, siis ma ka mõtlen pisut enne hääle andmist. anonüümselt lahmides on tulemuseks üleriigiline delfi peldikusein.
olemasolev demokraatiamudel soosib pööbli pimeduses pidamist, sest informeerimata massid on see vundament, millel praegune süsteem seisab. teadmised on võim — ja seepärast on informeeritud rahvas asi, mida võimu tsentraliseerimisest eluliselt huvitatud poliitikud teps mitte lubada ei saa.
Informeeritud rahvaga on see paha asi, et suurel osal reaalseid väärtusi (kartul-kapsas, maja-mööbel, seelik-särk) tootvast elanikkonnast on suhteliselt vähe aega või tahtmist või motivatsiooni end lisaks muule ka veel riigiaparaadi ja riigivalitsemise peensustega kurssi viia ja hoida. Meie, e- ja i-inimesed, võime ju hellitada ideaale teemadel “vox populi - vox dei” aga fakt on see, et kogu elanikkonda ei ole iialgi võimalik kõikides olulistes asjades ühesugusele otsustusvõimelisele tasemele tõsta.
Misasi on see müstiline “informeeritud rahvas”? Milles see peaks ühiskonnas seisnema? Kuidas sa rahvamasse valgustad ja informeerid? Põhja-Koeras haritakse rahvast ühisrivistustega näiteks.
Kuidas sa näiteks mind valgustaksid sedavõrd, et usaldaksid mind oma pidevhäält andma või kollast/punast kaarti näitama? Kas ma pean ka mingid eksamid ära tegema? Kuidas sa mu pädevust või informeeritust kontrolliksid?
Miks allkirja andma peaks, wolli?
Võiks ju sama ülehääletamisvõimalust kasutada, mis e-valimistel.
Allkiri rikuks valimiste salasuse printsiipi ja oleks demokraatlike argumentide vallas raskesti õigustatav.
Tjaa … arvsetades seda petukaupa mida enda saba kergitamiseks tehakse, erakonna pooldajatele antakse n2iteks telefonih22letuse ajaks telesaates kohustus helistada (ja mida rohkem kordi, seda parem), siis ma kujutan juba ette kuidas kujuneks kampaania vastaserakondadele punaste kaartide tekitamiseks … eestlane on ju s6bralik ja tore ligimeste vastu :-P
Post a Comment