Vt. ka eilse päeva kokkuvõte. Kursiivis minu kommentaarid.
Ivar Tallo - Avalik teave ja selle kättesaadavus
Teadmine on jõud. Eestis: vaja on teadmisi endale hoida, sest nii hoiab jõudu enda käes. Kõik üritavad hankida infot ja endale hoida. Sellist lähenemist, et info on jõud, kui seda jagatakse, eriti ei kohta.
Eesti sunnitud olukorras, kus tuli info liikumine loetud aastatega ära reguleerida. Mujal maailmas kujunes see aastakümnete jooksul. Eesti riigisaladused on ülepingutatud. Välisorganisatsioonide struktuur on riigisaladus 30ks aastaks. Kuidas üliõpilased selle kohta infot saavad?
Riik ei peaks mängima ärimeest. Jaanuse hiljutine postitus haakub.
Ajakirjanike ja poliitikute põlastus riigi ja ühiskonna vastu. Neid kaht rühma pole ka siin kohal. Kas on üldse mõtet selliseid teemasid veeretada, kui need kaks rühma kohal pole?
Haakuv ettekanne, kahjuks unustasin naisterahva nime üles märkimast…
Vast 20% dokumentidest saab elektroonilistest registritest kätte. Mitmele aadressile saadetud kiri kajastub vaid ühe dokumendina, reeglina esimese aadressi järgi. Kohati on näha pealkirjad, kuid sisu ei näe. Teinekord ei näe isegi pealkirju e. ära keelatud. Lisaks ei sisalda kogu infot, mis dokumendi kohta olemas ja mis ka ametnikele endale kasulik oleks.
Wolli räägib wLex saamisloost ja mida sellega teha saab, miks see on parem kui eRiigiTeataja.
Kui Liia Hänni oleks praegu kakskendmidagi, siis saaks temast suurepärane kasutajamugavuse ja kasutuskogemuse ekspert.
Marvet teatas Hännile, et “Internet töötab hoopis teisiti”.
Tarmu Tammerk - Internet ja poliitiline kommunikatsioon
Paavsti surmakuulutusele Poolas päevaga pool miljonit kommentaari netis. Ajakirjanikele SMS, et kontrolligu e-posti. Kuigi Vatikan traditsiooniliselt info jagamisel väga konservatiivne.
Drudge ja Lewinsky - Teema läks avalikkusele Drudge’i päeviku kaudu mitte NY Timesis või Washington Postis. Netikommentaarid võivad tuua mõne aegunud teema tagasi päevalehtedesse.
UK-s konservatiivid aktiivsemad ajaveebi kasutajad. Väidavad, et meedia on liiga palju vasakule, leiboristide suunda kreenis ja seetõttu nad võidavad nagunii uuesti. Brittidel ka kuulujutupäevikud e. Kroonikad.
EL-is Margot Wallström, kommunikatsioonivolinik.
Allikakaitse probleem e. kes on ajakirjanik? Larko astus Ajakirjanike Liitu. USA-s kohtunik sundis Mac-i fännisaiti allikaid avaldama.
Eestis seni kõik olulised lood päevalehtede üles võetud. Küll aga jälgitakse spetsialiseerunud foorumeid. Pohlaku ja perevägivalla juhtum tuli just kusagilt perekonnafoorumist, sealt läks EPL-i.
Väidetavalt saavad kommentaarid rohkem tähelepanu, aga selgusetu, kui suur on nende mõju.
Peeter Marvet - Sotsiaalsed tehnoloogiad
Kui poliitikuid kohale ei saa järgmisel samalaadsel üritusel, siis võib selle juba teatud ulatuses läbikukkunuks lugeda.
12 Comments
Aga mis saab e-diktatuurist?
e-diktatuur ei saa veel sündidagi, kui see juba lämmatatakse kaose viljakalt pinnalt sündinud e-anarhistide poolt
Teller, kus Sinu eDEM ettekannet presentatsiooni ja/või ogg formaadis näha/kuulda saab? või Sa ei esinenudki?
kuna ise ei osalenud ja kuulasin vaid Petsi vahendatud ogg faile siis Linnar suutis pakkuda mõtteainet.
wolli üleskutse “riigihanke tarkvara vabavaraks” ja petsi järgnev kommentaar lähevad minu arvates musta auku ehk siis ametnikud ilmselt ei liiguta kulmu ka selle peale. kala mädaneb peast ;)
Pets vist ei viitsinud panna. Mul oli üsna “sissejuhatav” e. neile, kes enam-vähem blogisid jälginud midagi uut vist polnud. Presentatsiooni ei hakka üles panema, teksti seal palju pole, infot seega kah mitte.
Teller, Su uudis minust kui Ajakirjanike Liidu vastsest liikmest vastab igapidi tõele. EALdu juhatus võtis mind tõepoolest uue liikmena vastu juba oma koosolekul 5. veebruaril 2005.
Seevastu jäi mulle enam vähem arusaamatuks, esiteks, kuidas see teave, (mis ise eneses pole muidugi mitte teps salastatud) Sinuni jõudis. Teiseks ei saa ma sellestki aru, mida relevantsust omab mu liikmeksolek antud ühenduses Su postituse kontekstis, mis pidi ikkagi olema demokraatiaseminar. Ega Sa taha väita, et mina Ajakirjanike Liidu liikmena kujundan demokraatiale ohtu?
Larko, sinu Liitu astumise mainisin ära just kontekstis “kas blogija on ajakirjanik”. Leidsin, et sinu samm päris huvitav ja oluline antud kontekstis - ajaveebnik (või peaks ütlema “ajakirjanik?) ametlikult ajakirjaniku staatuses koos sellega kaasnevate hüvedega (allikakaitse näiteks). Ei mäleta, et oleksin mujalt lugenud, et mõni ajaveebnik ametliku ajakirjanike kutseliidu liikmeks astuks, pigem vastupidi, et ajakirjanikud hakkavad ajaveebnikeks.
Sul on vist tähelepanuta jäänud, et ma juba üle hulga aja ka “pärisajakirjandusega” tegelen. Mu kaastöid on juba mõne aasta vältel arvukalt ilmunud nii trükkis kui veebis näiteks Virumaa Nädalalehes Binoklis ja Rohelises Väravas Vaevalt oleks mind liikmeks vastugi võetud kui ainult enda nimeliste saitide piires kirjutaksin.
Küll aga leian, et sel pole suurt vahet, kas Sa oma enese ajaveebis või “päris” väljaande veergudel kirjutad, kuna oma sõnade eest pead Sa niikuinii vastutama. Miks siis mitte ei oleks ühised need tagasihoidlikud “hüvedki”, millele Sa viitad. Ma pean seda ise enesest mõistetavaks, et oma ajaveebidel tegutsen hea ajakirjandusliku tava ja eetikakoodeksi piirides, täpselt nii nagu mujalgi.
Muide, kui tähelepanelikult lugeda seda Õunaga seonduvat USA kohtulahendit, millele Sa viitad, siis ei kujundanudki kohtunik Kleinberg selles seisukohta, kas Power Page on ajakirjandusväljaanne või mitte. Tema arvates kaaluks ärisaladuse kaitse igal juhul rohkem kui ajakirjanduse allikakaitse. Seisukoht on ise eneses vaieldav, ent antud lahendiga jääb ikka paika panemata, kes on ajakirjanik ja kes mitte.
Muide, tänane uudis, et mitmed suured uudisteorganisatsioonid (ka näiteks AP) on Apple’i juhtumis asunud avalikult uudise lekitanud veebilehti toetama. http://tinyurl.com/6r7h6
Oleks huvitav teada saada, kas see toetus oleks sama tulihingeline juhul kui kohtunik Kleinberg oleks avaldanud arvamust, et ajaveebil ja näiteks ajalehel on vahet. Praegu on traditsionaalse ajakirjanduse toetus ju ka nende endi huvides, kuna lahendi järgi poleks mitte ükski väljaanne Õuna huvide eest kaitstud. Tõenäoliselt leiab see vaidlus lõplikult alles föderaalses ülemkohtus lahendust, kuna tegemist on väga olulise USA põhiseaduse esimese lisandi rakendamisega.
Thomas Newman, parim (raudselt) filmimuusika looja, on kirjutand loo filmile Road to Perdition. loo nimi on “just the feller”. äkki leiad inspiratsiooni! samas, mäletades sind ähmaselt UT ajast, olid vist rohkem üksiuitaja: seega sobiks sind kirjeldama rohkem lugu samast sountrackist “meet maguire”. jõudu edaspidiseks. hetkel ei muud kui et promon Newman´it.
ahja, lihtsalt et kuna ise veidi tegelen fotograafiaga siis tekkisid tahtmatult musikaalsed assotsiatsiotsioatsioonid su isikuga tuginedes mõningatele mälupiltidele. muidu võin veel mõne mehe vilju kevadiseks dopinguks soovitada loometegevuses. filmimuusika vennad, ka ja eriti hollivuudis, jagavad seda asja hästi, usumind. imean kuidas vaim õide ajada.
Post a Comment