Teller plõksib

Torkan eDemokraatia seminaril tehtud märkmed sümboolselt “Poliitika” kategooriasse, tegelikult oli kohal vaid mõni üksik Isamaliitlane, üks Reformierakonna liige (kes oli ka üksiti ettekandja) ja oligi vist kõik. Veel kehvemini oli esindatud meedia - kohal oli vaid Ville Jehe ja Mart Pukk Delfist. Peeter Marvet tegi filmi kah, klipid ftp://ftp.kolhoos.ee/tehnokratt/podcast/edem2005/ .ogg formaadis alla laetavad.

Linnar Viik rääkis tasakaalus e-riigist. Kahjuks ei näe ta presentatsiooni veebis, et raske kommenteerida. Põhipoint oli see, et mitte pakkuda kodanikele ainult e-administratsiooni vaid ka e-demokraatiat (info läbipaistvus, kodanike osalus). EL keskendub just adminnile. Demokraatia koha pealt on ainult Your Voice in Europe (Eestis TOM?), mis olla marginaliseerunud rolli, kus kodanik saab ennast välja elada, aga riigi poolt kedagi ei huvita.

Enamasti on hästi välja arendatud mehhanismid, mille abil riigikassat täita (miks muidu e-maksuamet meil nii suhteliselt head arengut näinud oleks), kuid rahade mugav ja kiire taotlemine/jagamine seda tepst mitte pole.

Praeguseks suureks probleemiks see, et infrastruktuur uute teenuste arendamiseks on isegi olemas, kuid riigiasutuste omavaheline koostöö on nii võimatu, et uued lõppkasutajale suunatud lahendused tekivad “vere hinnaga”. Lisaks on olemasolev info erinevates kohtades laiali ja puudub üks otsinguaken kuhu oma päringut sisestades vajalik üle leida. UK-s vist mindi seda teed, et võeti kasutusele Google’i otsimootor, mis tulemuste leidmises tõhus ja lihtsam lahendus.

Inimeste harjumuste muutmine samuti raske. Kui keegi on harjunud Delfis kommenteerima, siis raske teda kuhugi riigi lehele meelitada. Edukad on lokaalsed ja huvigruppidele suunatud foorumid - üliõpilased, üksikvanemad jne.

Minu arvates on Tartu linna kodukal olev Ametnik vastab üks hea näide toimivast suhtlemisest. Anonüümsetele päringutele vastama ei pea, kõigele muule 30 päeva jooksul. See on miskit mida mu vend on viidanud ja tema on ikka suhteliselt riigivastane tüüp üldse. Aga anna lahendus, mis talle õiges kanalis ja funktsioneerib ja voila!

Online kommenteerimist Viik tegelikult edemokraatiaks ei pea. Näitas huvitavaid kõveraid, kuidas leheartiklite kommenteerimine ajas suurenenud on. EPL miskipärast tulistab PM-ist hoogsalt mööda, kuigi lehekülgede külastatavus on suht sama. Ei tea miks?

Suhtekorraldusfirmad igaljuhul õpetavat parteisid, kuidas südaöö paiku veebi ilmunud homsete uudiste kommentaaride toon esimese 5 kommentaariga ära määrata.

Oluline, et inimesed tunneksid, et nende kirjutataval on mõju.

Silver Meikar andis suhteliselt mõttetu ülevaate sellest, kuidas Riigikogus on kõigil arvuti ja ainult 5% kasutab kaugjuurdepääsu puhul identimiseks ID-kaarti. Digiallkirja ei kasutata.

Liia Hänni palus tal demonstreerida kuidas Riigikogu menetluses olevale seaduseelnõule omapoolseid kommentaare saata. Mitme klikiga üles leiate? Meikar täiendas, et mitte ainult saatjale pole see parajalt keeruline, vaid ka Riigikogu liikmele, kes peab umbes alasti kuuvalgel ööl 5 tee ristmikul tantsima, et need kommentaarid kätte saada.

Rae valla vallavanem Raigo Uukivi tegi sümpaatse ülevaate, kuidas nemad valla kodulehte kasutavad. Põnev oli see, et seal oli mõnda aega foorum, kuid see läks liiga teravaks ära kätte (üleolevalt vastavad vallaametnikud nagu ta ise tunnistas) ja pandi lõpuks kinni. Kiirelt tekkis aga MTÜ, kes pani käima www.raekodanik.ee, mis tänaseni töötab ja kus vallavanem ise teemadele vastamas käib.

Harjumaa 25-st kohalikust omavalitsusest vaid 6-l on kodulehel olemas foorum. 7-l puudub aga kahepoolse suhtluse võimalus üldse. Rae valla kodukal oli märtsis umb. 150 tuhat lehevaatamist. Võrdluseks, et Tellerdiibis oli samal perioodil 275 tuhat lehevaatamist.

Kõige suurem probleem ei olevat aga anonüümsus, vaid aeg, mis teemadele vastamisele kulub, sest ilma vallapoolse tagasisideta pole asjal mõtet. Kiitus igaljuhul vallavanemale, et ta õiget asja ajab.

Haakuvat materjali:

Praxise kodukalt saab tasuta alla laadida raamatu Kaasamine otsusetegemise protsessi. Muud põnevat ehk kõrva ei jäänudki.