Tiit Kändler kirjutab Loodusajakirja uudiskirjas tavaliselt teravmeelseid ja toredaid nupukesi. Aga tänases EPL-is tema klaviatuurist tekkinud looga “Valigem kollane mõtteviis!” aga ei saa kuidagi nõus olla. Tiit, osta endale üks odava asi ja võta aru pähe.
Aga Eger ja Kaunite Naiste Org ongi just sellised ägedad ja kogu piirkond hästi mõnus. Augustis ei soovita vist eriti minna, peaks kole (loe: liiga) palav olema. Küll aga tekitan varsti-varsti reisikirja ning fotod siiasamma interneti. Ehk ärgitab kedagi järgmisel suvel teekonna ette võtma.
8 Comments
Isand Kändleril on täiesti õigus, kuigi ta ei häälda seda ehk piisavalt hästi välja. See bisnes, mida rohelise sildi all aetakse, on kas suhteliselt valelik (roheline energia) või siis suisa tobe (aus kaubandus). Roheliseks deklareeritud asjade tarvitamine ei tee maailma rohelisemaks. Maailma teeb rohelisemaks mitteroheliste asjade tarvitamata jätmine (siia alla käib tõesti ka kalliste mitteroheliste asjade ostmine - neid kulub lihtsalt vähem). Asja hind näitab üldjuhul ilmekalt tema tootmiseks kulutatud energia ja materjalide hulka. Või siis seda, et tootja/müüja võtab kõvasti vahelt ning lõppkokkuvõttes kulub saadu millelegi, mis ei pruugi olla sugugi nii roheline, kui tema enda toodang.
Mmm… mul tuleb kohe üks võimalus, kus kõrgem hind ei tähenda sugugi suuremat toormekulu või saastamist - nimelt kui tegu on käsitööga. Ja luksuskaup ongi tihti sellepärast “luksus” ja hinnalt kallim, et teda pannakse kokku käsitsi. Olgu selleks siis Shveitsi kellameistri ajanäitaja, brittide Rolls Royce või onu Juha hoole ja armastusega lihvitud meelusikas.
Ja Kändler oleks pidanud mõistliku alternatiivi välja pakkuma. “Oste kõige odavamat” seda minu arvates pole. Loll ideoloogia, et ära osta kallist, osta sama raha eest 3 odavat (sest 1 odav kestab 1/3 kalli elueast, näiteks).
Mul on tegelikult alati olnud segane, miks peaks troll olema rohelisem kui sisepõlemismootoriga buss, kui trolli jaoks lihtsalt põletatakse kütust Irus. Iseasi, kui mõni seade vähem energiat ja õli ja muud saasta kulutab.
Ja miks on vesinikauto parem kui tavaline, kui vesiniku tekitamiseks on jälle elektrit vaja (aatomenergia?). Energia jäävuse seadust arvestades oleks nagu vaja seda algallikat puhast.
Troll on sellevõrra rohelisem, et linnas on õhusaastet niigi rohkem kui tarvis. Vähemalt ei pea inimesed seda sodi sisse hingama, vaid läheb pikkadest korstendest otse atmosfääri. Lisaks peavad trollid-trammid palju kauem vastu, elektrimootorid ei kulu. Mitu nõukogudeaegset bussi linnas liigub? Võrde mittenõukogudeaegsete trammide hulgaga.
eee, adrian. see maagiline “atmosfäär”, kuhu tuhaosakesed ning väävli- ja süsinikuühendid pikkadest korstendest lähevad… kas sa arvad, et see asub kusagil teisel planeedil või? et nagu las saast läheb kuhugi atmosfääri, meie hingame oma isiklikest hapnikuballoonidest ikka puhast kraami edasi? ma kardan, et päris nii see pole. ma kardan, et see sama atmosfäär ongi see koht, kus sinu ja minu tibatilluke hapnikutagavara peamiselt peitub.
mis tuletab mulle meelde ühe vaidluse siin samas tellerdiibis http://teller.diip.ee/archives/002186.html#comments . mina ei tea miks me ei taha sellest aru saada. me ei hävita loodust ju nalja pärast; see pole tegelikult eriti lõbus. me hävitame loodust, sest me ei saa teisiti. see on meie tegevusse sisse kodeeritud, see on kontseptuaalne probleem. probleem, mis peitub ühiskonna enda ülesehituses. on paratamatu, et me ei saa minna tagasi kiviaega. on paratamatu, et loodusvarad on meile ressurss.
nüüd, kui loodusvarad tähendavad meie jaoks ressurssi, siis me ei saa neid mitte kuidagi “päästa”. ainus, mida me saame teha, on seda ressurssi majandada võimalikult heaperemehelikult. aga lähtudes meie enda, st ühiskonna huvidest. ja see on asja uba.
siim, kui sa tahad mõistliku alternatiivi siis… meie ühiskond anno 2004 on tarbimisühiskond. kaota ära selle mõiste esimene pool (tarbimis-) ja sa oled selle sõja võitnud. niikaua kui sa selleks võimeline pole on kõik muu puhtalt asendustegevus.
kuna selgub, et kõik on lootusetu, siis hakkan järgmisest nädalast tööl käima jalgratta asemel dziibiga. Turvalisus, prestiizh, jne.
aga tegelikult see ONGI probleem, et MIS on siis säästlikum.. ja loodussõbralikum..
mulle meeldib selline ehtinimlik mõttekäik: öeldakse, et saastamine on praegu nii suur, et me laename planeeti oma lastelt. aga kuna minul praegu lapsi pole, siis järelikult ma laenan planeeti võõraste inimeste lastelt… sobib!
Post a Comment