Rohelisusest, toitumisest ja elustiilist
Minut.ee annab teada, et 28.mail e. reedel kell 19 peab Tartus, Vanemuise 46-246 ruumis loengu “Kolmas, roheline tee” Marek Strandberg. Kui keegi kuulamas käib, siis võiks ju pärast kommenteerida, et mida näha-kuulda sai.
Üks viimastest eesti isemõtlejatest kõneleb, et saab ka teisiti. Loengus käsitletakse nii tehnoloogiat, keskonda, poliitikat kui majandust. Kes küsida julgeb, saab ehk ka vastuse, mis vägi see Marekit Europarlamenti ajab.”
Ja üks huvitav ning pikk (jõudsin ise alles silmad üle lasta) artikkel Harvard Magazine’ist pealkirjaga “The Way we Eat Now“. Pajatab USA ja ameeriklaste toitumisprobleemidest e. täpsemalt ülekaalulistest ja rasvunud kodanikest. Ning elustiilist, mis seda põhjustab. Ma ei lingi sellele eestlaslikus parastamishoos, vaid pigem selleks, et me ennast 10 aasta pärast samasuguse portsu otsast ei leiaks.
But the most powerful technology driving the obesity epidemic is television. “The best single behavioral predictor of obesity in children and adults is the amount of television viewing,” says the School of Public Health’s Gortmaker. “The relationship is nearly as strong as what you see between smoking and lung cancer. Everybody thinks it’s because TV watching is sedentary, you’re just sitting there for hoursóbut that’s only about one-third of the effect. Our guesstimate is that two-thirds is the effect of advertising in changing what you eat.”
Paneb mind mõtlema, et äkki ma ei tahagi telekat endale koju. Nagu et mitte kunagi.
28. mail ikka.
sa oled jube paks ka muidugi ja liigud kohutavalt vähe. onju.
inimesed elavad täiesti vabalt ära, kui neil telekat ei ole. proovitud, testitud, kindel.
või kui oled filmifriik, siis ei tasu seda telekat jumala eest mingi majja sissetuleva kontrollimatu juhtme otsa riputada, eksole.
ma lasin viimane kord, kui elektrikud katusel käisid, antenni ka alla visata. igaks juhuks.
Kuu oli jah vale, parandasin.
No äkki kunagi tulevad lapsed, ei saa ju võimalust välistada :) Eraldi küsimus on muidugi, et kas ma tahan lapsi sellisesse maailma organiseerida. A sellest ma kirjutan kunagi eraldi.
lapsed elavad ka täiesti vabalt ära, kui telekat ei ole. proovitud, testitud, kindel:)
Lapsed ei hüüa tulles
A. Kes pole ilmselt sünnituse juures viibinud. :-P
Uue laine meditsiin väidab, et näiteks südame-veresoonkonna haigused ei tule mitte ülekaalust, vaid kiirest kaalu muutumisest. Et kiirelt juurde või maha võttes läheb organism ähmi täis ja laseb igast hädadel juhtuda. Et stabiilselt paksudel pole tervisega häda midagi. Vaat nii.
Issake Siim,
a) telekas on paha, sest sealt tulevad reklaamid ja lollid saated
b) maailm on liig paha, et minu lapsed seal olla võiks
Kergelt nagu ‘Jesus saves’, mis. Muidugi demagoogiline aga asi pole vast ka nii hull.
Minu jaoks ei ole telekas paha reklaamide pärast. Minu jaoks on ta paha, sest kui ta mul toanurgas oleks, siis ma kulutaks mõttetult aega selle ees istumise ees. Isiklik nõrkus eksju. “And Gretzky scores on the rebound”.
telekas = eriotstarbeline kuvar, mille peal näeb film hoopis parem välja kui arvutimonitoril.
võime antennikaablist laineid deshifreerida kipub tal jah sihuke teist järku tähtsusega olema.
kusjuures sellega, et telekat pole harjub nii ära, et kui ta ka hiljem tekib, ei ole mingit sisemist vajadust teda käima keerata. Asja teeb naljakaks ainult see, et siis kui telekat ei olnud istusid/seisid küllaläinud meie pere inimesed nagu üks mees suu ammuli teleka ees.
järelikult peitub asja tuum reklaamis
ära vaata. kui vaatad, ära käitu vastavalt sellele.
või ostke võimas arvuti, ühendage tv-ga, pusige kokku PVR (personal video recorder) ja skippige kõik reklaamid
Teleka võiks juba sellepärast soetada, et saaks aeg-ajalt toda geniaalset massimõjutusvahendit (kurask, oleksin napilt “massihävitusrelv” kirjutanud) imetleda. Aga no ega telekast muidu midagi asjalikku küll ei tule.
Eile tuli pähhist (e)tv-st üks rootsi film hipikommuunist, kus radikaalsematel tegijatel kananahk ja hirmuhigi ihule tõusis kui teler maja toodi. Nad olid sunnitud kolima “tõelisse” kommuuni “Emake Maa” või midagi sellist. Või läksid nad kui lapsed hot-dogi ostsid? No eks see kõik kokku oli vaesekestele liiast.
Aga mulle meeldib telekat vaadata. Kust muidu saaksin ma näiteks teada, millised on tänapäeva noored, kui mitte saadetest EMT… noh… EMT-sex-box või mis ta ongi - no see mobiilimäng Kanal2-st ja TV3-st Krambambus? Hindamatu materjal.
ehkki ei kiida ka telekapassimist heaks, siis ei nõustu mitte autorite järeldusega. telereklaam ja reklaam iseensest saavad siiski vaid tugevdada juba olemasolevaid trende. siin USAs olles ei vaata ma telekat just reklaamide pärast. neid on ületamatult palju ning nad on äärmiselt magedad. ja tõesti, enamus toidureklaamidest on masendava crapi reklaamid, mis on täis transrasvu ja kolesterooli. toidud, mida Eestis reklaamitakse on tervislikumad. Mandri-Euroopa ja eriti Põhjamaade tarbijad ei võta kuigi kergelt omaks madalakvaliteetseid toite, mida siinpool lompi corporate america tavainimestele kõrist alla surub.
ent samas on õigus ka - reklaam mõjutab arvamust sellest mis on normaalne ja katsepteeritav. puhtalt selle pärast, et reklaam kordub. mida kauem ja mida tihedamini TV-d vaatad, seda enam ka näed ühte reklaamklippi, mis on üldiselt täpselt sama ning on kujundatud lihtsalt mõistetavaks ja (heal juhul) atraktiivseks. juhul kui sa just seda rõvedat pitsat ei ostagi, siis reklaamide sõnum jõuab sinuni. vähemalt juhul kui kriitikameel eriti arenenud ei ole. ja kahjuks enamus inimestel (ja enamus inimestel siin suurel maal) see seda ei ole.
aga TV on kehakaalule halb ka selle pärast, et sa istud niisama ja võimalik et ka sööd ajaviiteks samal ajal…
Food executives like to say, ‘Just educate the consumerówhen they create the demand for healthier food, we’ll supply it!’ That’s a bit disingenuous when you consider that they are already spending billions to ‘educate’ consumers.”
sama loogika kehtib ka keskkonnasõbralike toodete/teenuste kohta - harige kodanikke, trükkige lendlehti, riputage plakateid ja koolitage õpilasi, siis tekib nõudlus ja sellele vastav pakkumine.
tänane olukord on siiski niivõrd püsiv, et isegi suurele nõudlusele vastava pakkumise tekkimiseks on vaja kas miskeid käske ja keelde (piiranguid) või vähemasti inimeste motivatsiooni tugevalt mõjutavat maksusüsteemi - mis on teatud eesmärgist lähtuvalt (nt. keskkonnakaitse või mingi üldine tervis?) hea, see on ka odav, kuna eesmärgi saavutamise seisukohalt kahjulik on maksude kaudu kalliks muudetud.
või kuidas ? strandbergilt hea küsida.
BBC: Kolmeaastane laps suri rasvumise tõttu.