Teller plõksib

Vahepeal olen ma ikka üks õnnetu käkk. Piisab sellest, kui sugulasrahva mobiilifirma otsustab Tüdruku telefoni välja lülitada ja ma 20 tunni jooksul ta häält kuulda ei saa. Liidame siia juurde reede õhtu, igatsuse sõprade järele, ilusa (kuigi tuulise ja jaheda) õhtu ja ongi käes melanhoolne Teller. Vähemalt oli õues ilus. Poisid harjutasid rataste ja ruladega pargis trikke, lapsed mängisid, vanemad kiigutasid kärudes beebisid. Stockmannist sain ahjusooja leiba ja pool liitrit piima, SAS Radissoni ja Maakri tänava tagant leidsin enda jaoks täiesti uue koha, uue vaate ja põneva kontrasti. Lisaks ühe krundi jagu rohelist platsi, kus paekivist majaseina vastas sooja leiba närida ja piima rüübata. Inimesi oli vähe, autosid veel vähem. Mingi uus Tallinn…