Henrik Roonemaa kirjutas novembri lõpus Postimehe erilehes Infotehnoloogia loo “Lillepood saadab tellimuse täitmisest teatava lühisõnumi”. Kahjuks ei saa sellele linkida, pole veebis üleval. Aga jutu mõte on see, et kui kõik patravad midagi wi-fi’st, GPRS-ist, UMTS-ist, Bluetoothist ja millest kõigest, siis tegelikult pole Eestis veel isegi SMS-i korralikult rakendatud. Ehk selle põhjale kasulikke ja häid teenuseid loodud.
Eeskujulikust teenusest toob ta näiteks Interflora lahenduse, kus lillede saatja saab SMS-i, kui lilled on kohale jõudnud. Nii saab mõnusalt teada, millal kallimale helistada, et emotsiooni kontrollida.
Hendrik ise pakub välja, et teenus võiks edasi arendada - lillekuller plõksib mobiiliga saajast pildi kah ja läkitab saatjale. Et heaks teenuseks vajalikud eeldused täidetud: emotsioon, teatav vajalikkus, taskukohane hind, mugav ja lihtne.
Siin ei tohiks segamini ajada mulle vajalikke SMS-e, mida ma olen endale ise tellinud ning reklaamsõnumeid. Selle asemel, et investeerida ja leida võimalusi massiliste SMS-reklaamide saatmiseks, võiksid firmad rohkem tähelepanu pöörata selliste sõnumite välja nuputamisele, mis klientidele vajalikud ja kasulikud oleksid ning mille eest nad oleksid nõus kasvõi ise maksma.
Minu arvates väga õige mõttekäik, tõepoolest on vähe kasulikke SMS-teenuseid, mida ma kasutada sooviksin. Meelelahutust küll, aga rõhk on sõnal kasulik.
Üsna kiirelt tuli ka endal selline teenus pähe. Õigupoolest on see teenus juba kind of olemas. Ehk aeg-ajalt pöörduvad minu poole sõbrad ja ka võõrad küsides, et kas oleksin nõus üht või teist üritust või veebilehte vms. tellerdiibis reklaamima. Olen pea alati keeldunud, sest kirjutan siin üritustest ja asjadest, mis mulle tõesti huvi pakuvad, kus ma ise käin või kus tahaksin käia.
Küll aga oleks ju tore, kui see hädaline saaks põmmutada tellerdiipi väikese reklaamsõnumi. Ilmuks see kuhugi spetsiaalsesse kohta (või ka näiteks selgelt eristuva kujundusega tavapostide vahele), oleks väljas mingi teatud arvu kordi või teatud aja. Mina ei peaks kulutama oma aega, inimene saab kindlasti mingi reklaami ja näiteks 10.- selle eest pole ju midagi. Või 5 või mis iganes.
Äkki näiteks Mobi kunagi pakub sellist lihtsat lahendust. Tänu Kasele sain teada, et selline asi on Mobil juba täitsa olemas. Nii et pigem tuleb mõelda, et kas sellist asja on mõtet teha või mitte.
13 Comments
kakoi mobi äkki kunagi. pakub praegu ju. http://mari.mobi.ee:8080/m-ari/choose.do. Pane endale sms-aken üles (”Lühisõnum veebiaknasse”) ja hakka pappi rullima :)
ah ja muidugi enesepromo mõttes võib öelda et selles ID-kaardi+bussipileti süstemis, mis me praegu Tallinnale ja Tartule ehitame, tuleb muidugist ka selline värk et kasutaja saab soovi korral endale sms-i tellida - et mõni päev enne kuupileti aegumist ütleb aparaat et ole hea ja laadi oma piletit juurde.
Kindlasti oleks asjale tublisti huvilisi aga siis peaksid oma lugejate kohta täpset infot ka koguma pollifunktsiooni abil vms. Oleks asi kindlam. Aga kas blogi selliste võimalustega äriettevõtmiseks tegemisega ei jääks tahaplaanile isik, kes on kogu asja taga ja peaks keskne tegelane olema ikka? :)
Kase, ma pean ikka ära torkama, et see on sigadus, et SMS-iga piletit osta ei saa. Seda ma kasutaks, ID-kaarti mitte kunagi, sest mul pole kuupiletit vaja, mul on vaja aeg-ajalt (paar korda kuus) osta trammipilet. Ma ostan parem paberist.
Hannes, ega mul oligi ideetasandil. Ja minu eesmärk poleks kindlasti mitte rikkaks saada (5 - 50% - 20% = päris vähe raha nagunii), vaid lihtsalt pakkuda inimestele võimalus, säästa ennast “ei” ütlemisest ning hoida enda aega kokku.
Ja nagunii ei tule midagi uisapäisa.
ma olen Sinuga nõus, et m-pilet ruulib. mul on sama värk, et mingitel x aegadel ise sõidan ühistransaga ja oleks hea piletit osta. statistiliselt pole see suur sihtgrupp - üksikpiletiga sõidab 4% inimesi. aga mugavuse mõttes küll.
ehk - tuleb, mitte 1. märtsist 2004 aga nõks peale seda. “tunnipilet strikes back” :-)
a selle sms-akna võid ju kasvõi kino pärast ära teha, et eksperimendina träkkida, kas, kes ja mida sinna saadab. saaksid jälle blogisse teema juurde ;)
Njah, läksin huvi pärast Mobis registreeruma ja teenust püsti panema. Jäin aga toppama kasutuslepingu juures, kus selgus, et uuest aastast on püsiv kuutasu 25.- Head aega.
aga kui juba jutustamiseks läks, siis see, et Postimehe _IT-LISA!_ pole võrgus saadaval, on ikka ka täitsa täbar. ma tahaks sealt ise ühele teisele artiklile linkida, aga mida pole seda pole. sama jutt ka Eesti Ekspressi “Edisoni” kohta - seda ei leia EE veebist tikutulega otsides kah mitte. Äripäev on selles mõttes suht eesrindlik et paberi ja veebi sisu on pea 100% sama (v.a fotod).
tekstreklaam võiks ka htmli toetada
mina isiklikult olen äripäeva veebiväljaande peale päris pahane…nende sms teenus on niigi nööriv ja 1/3 juhtudest kui seda siiki vaja kasutada on olnud, see lihtsalt ei tööta.
palju mobi teenuse pealt vahelt võtab, lisaks kuutasule? Ei näe nagu põhjust 10 kr maksete pealt 7-8 ära anda…
10.- teenuse puhul jääb teenuse autorile lõpuks 4 krooni kätte.
Mis bussipiletitesse puutub, siis ainus võimalus hulgused ja joodikud bussidest minema saada, on rakendada totaalset kontrolli, mitte pistelist. Ja selle ainsaks mõistlikuks viisiks on sensoripilet, mille puhul ühe siseneja kontrollimisele kulub umbes sekund. Iga teine viis pole Tallinnas tõhus. Nii et igasugu SMS-piletid on tõeline jama - ega see siin pole Brüssel, kus kogu ühistranspordi eest tasumine käib südametunnistuse kaudu…
Mobi teenuse puhul oli vist see kamm kahh, et selle 4 eeku kättesaamiseks pead sa neile arve esitama :D
Üldiselt on sms teenused (nende arendamine ja kasutuselevõtt ning kasutamine) mõttetult kallid ja eeldavad siiski mingi suure hunniku raha kulutamist ka kõige pisema info vahetamiseks, siit ka nende aeglane levik.
Telefoni teel saab vahetada sama raha eest suurusjärk rohkem infot ja ka kontakt on personaalsem.
Peale GPRS -i tulekut ei ole ma kasutanud ühtegi infosõnumi teenust (vanasti kasutasin vahest harva saldoinfo oma).
Kui kohalikul internetimaastikul oleks võimaldatud mikromaksed (mitte pankade vahendusel kes röövivad lisaks ülekandetasu) oleks sellesuunalistel teenustel hoopis suurem edu üle GPRS -i ja info ostmiseks kulutatud raha läheks tõesti info pakkujale teenuse sisu eest mitte teenusepakkuja teenusepakkujale teenuse pakkumise võimalikkuse eest.
Post a Comment