Teller plõksib

Nagu pikaajalised lugejad juba teavad, siis külastasin Praxise korraldatud konverentsi E-valimised: väljakutse ühiskonnale. Jagatud oli see kahte osasse, minu jaoks esimene huvitavam, sest seal räägiti e-valimiste õiguslikest, sotsiaalsetest jms. probleemidest. Marju Lauristin, Ülle Madise ja Märt Rask tegid üpris huvitavaid märkusi. Tegin ka märkmeid need allpoole. Keda asi rohkem huvitab, siis üleval toodud lingi alt leiab presentatsioone ja materjale. Soovitan. Pets on samuti üsna hoolega bloginud, ilmselt osa juttu kattub.

Heheee… Larko astus kah just sisse.

Linnar Viik tegi nohisevatest blogijatest pilti kah.

——————
Avasõnad - Märt Rask - E-valimisi ei saa tulla, sest siis ei saa ajakirjanikud pilti hääletussedelit kasti laskvast presidendist.

Euroopa riikide praktiline kogemus e-valmisiste valdkonnas - Dr.Michael Remmert

Family voting (perepea otsustab, kuidas perekond hääletab), vote trading, forced voting. Luges oma asja slaididelt maha. Huvitav, aga ei midagi uut võrreldes eile öösel loetuga.

E-valimiste seadusandlik baas Eestis - Ülle Madise

E-valimised on: Mugavam -> suurem aktiivsus -> e-demokraatia kõige laiemas mõttes tõuseb.
Valimise kui avaliku päeva olulisus väheneb. Kaob valimispäeva erilisuse tunne.
Äkki valimisaktiivsus ei peagi üldse suur olema.
Tööl hääletamisel üle õla piilumine. Kodus sama. Madise leiab, et Põhiseadus lubab tegelikult ka koos teistega hääletada, kui inimene eelistab. Kui aga mingi family voting, forced votingu juht, siis peab olema inimesel võimalik minna hiljem valimisjaoskonda, e-hääl tühistada ja paberil uuesti hääletada. Kabiinis ja üksi ja turvaliselt.
Tuleb tagada, et ei tohi inimesele jõuda email nupuga “Hääleta siin”. Madise ei kujuta ette, kuidas see on võimalik -> küsimus itimeestele (Põhimõtteliselt saab linkida küll valimiste lehele, aga audentimine jääb ikka kah vahele. - toim.).
Valimisseaduse järgi valimiskampaania keelatud, aga juba praegu väga keeruline öelda, kas seda väga jälgitakse. SMS-i ja emaili on veelgi raskem kontrollida. Variant on sellest seadusesättest loobumine.
E-hääletus saab olla vaid alternatiiviks tavahääletusele seni kuni kõikidel pole juurdepääsu internetile. Ei tohi teha enne, kui kõik riskid pole maandatud. Tühistamine tekitab totaalse usaldamatuse.

E-valimised: demokraatia laienemine või võõrandumise süvenemine? - Marju Lauristin

20-30-aastased käivad kõige vähem valimas - just neid mõjutaks e-valimised kõige rohkem.
e-valimised võivad vanemates inimestes tekitada tunnet, et mis mina siin nüüd enam, et valimised on nüüd ju noorte asi, nende asi, kes kasutavad interneti. Et lihtsalt psühholoogiliselt mõjutab, kuigi reaalselt on neil täpselt samad võimalused, mis varem.
E-kampaania küsimusi polegi üldse tõsiselt käsitletud.
Suur vahe erinevate valijarühmade vahel info mõttes - e-valijal on võimalik veel viimasel hetkel kontrollida, mida on tema valitav ajakirjanduses kirjutanud, mida temast on kirjutatud jne. Putkas valijal seda võimalust pole.
Noored peale kasvavad hääletajad on palju kõvemad veebikasutajad, aga rõhk on meelelahutusel, mis tähendab, et nende mõjutamine ja nende suhtumine on hoopis teistsugune.
Lauristini mingi uuring väidab, et sissetulekurühmade kaupa TOM-i kasutamine eriti ei erine. Samas on numbrid päris suured - 14-19% küsitletutest. Ma ei uskunud, et seal nii palju rahvast käib. Henrik hiljem kah kahtles selles numbris, et pigem on see 5%. Huvitav, mis oli Lauristini andmete valim - igavlevad riigiametnikud?

Märt Rask: Meile meeldib tänane reaalsus, et riigi asju otsustavad küpses keskeas inimesed. e-valimised võivad seda olukorda muuta ja siis pärast on hea tänitada, et “näe-näe, need e-valimised keerasidki meie riigi pekki”. Teeb samas ka ettepaneku uueks seaduseks:

1. Valimised toimuvad valimiste päeval igal juhul.
2. Arvesse võetakse ainult vastuhääli.

Tulemuseks skandaal, mis ehk äratab lõpuks valimiste vastu huvi.

Lauristin usaldusest: enne valimisi leiavad ajakirjanikud üles inimesed, kes arvuteid ei usalda ja kirjutavad “toredaid” lugusid.

Turvalisuse tagamine e-hääletuse teostamisel - Dr.Neil Mitchison

IT-security pole õppinud teistel elualadel õpitud risks analysisest. Paljud asjad on samad, ei ole et “täiesti uus”. Jälle näide sellest, kuidas IT tõusu ajal teatasid kõik, et see on täitsa uus lähenemine, vanad teadmised ei sobi jne. Aeg on näidanud, et midagi pole uut. Lihtsalt uus moodus millegi tegemiseks, aga kehtivad pea kõik vanad reeglid. (See mu tähelepanek ei lange nüüd just konverentsi teemaga kokku…)

Kõige suurem oht on alati inimene - keegi, kes on süsteemi sees ja aitab. Kui Eestis kulutatakse ühele Riigikogu kohale miljon krooni, siis seal peaks täitsa jaguma raha ka ühe inimese ära ostmiseks.

Juba praegu Shveitsis testitud e-valimiste süsteem on damn difficult to hack, aga ikkagi leiab, et turvalisusega tuleb jätkuvalt tugevalt tegeleda.

Oma mõte veel: Kui e-valmiste eesmärk on taas-suurendada laiendada demokraatiat, tõsta valimisaktiivsust ja ehk ka usaldust riigi vastu, siis minu arvates püütakse probleemi lahendada tehniliste vahenditega. Kui inimene on õnnetu, siis teda ei pruugi õnnelikuks teha chupa-chups, kui õnnetuse põhjus on üksindus. Noh.

Ja siis e-kampaaniatest on kah juttu olnud. Et kahe viimase valimise ajal on sellega kah veike kokkupuude olnud, siis peaksin kommenteerima. Pean mõtlema veel.

Henrik vorbib PM-i artikleid:
Märt Rask: kõik erakonnad pole e-valimistest huvitatud
E-valimised tõmbaks hääli andma noored ja reformimeelsemad