Sai käidud kuulamas poolt Rahvusraamatukogus
Sai käidud kuulamas poolt Rahvusraamatukogus toimunud Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? foorumil. Sai märkusi kah tehtud nii et riputan need siia välja. Muigama ajas, et kuigi Ivar Tallo teatas, et Eesti on liikunud etapist, kus oluline rõhk on ühendusepakkumise arendamisel, edasi sisupakkumisele, ei olnud kohapeal ühendust e. netti pääses, vaid Peeter Marvet, kes oli endale kusagilt põranda seest kaabli tõmmanud. Aga siis minu märkmed.
Ivar Tallo – Eesti infopoliitika Euroopa Liidu kontekstis
- Muutus üldises rõhuasutuses – pööre juurdepääsult sisule. Kes tahavad kasutada neil on võimalus olemas, nüüd on probleem selles, et kuidas saada rohkem inimesi tahtma. Lahendus on sisu.
- Väidab, et oleme Euroopa riikide keskmisel tasemel ja maha jäänud resurssi nõudvatel aladel (koolide arvutitega varustamine), aga ees “innovatiivsete lahendustega” nagu näiteks X-tee. Erm… EPLO-s kah väike lugu juba.
I.Tallo juttu Powerpoint
Annu Jylhä-Pyykönen – Soome infoühiskonna väljakutsed
- Alustas ilusas aeglases eesti keeles, tänas ette ja taha, rääkis, kuidas keelt õpib jne. Siis teatas “Olen saanud abi selle esitluse kirjutusel, nii et mu keel ei ole nii hea, kui nüüd vöibolla arvate. Nii et edasi räägin inglise keeles.” Tädi kasutas kilesid!
Avo Kokk – Kas kogu infot tasub säilitada?
- EPL-i IT-inimesed ise otsustasid, et tehakse pimedatele kuuldav versioon lehest. Meil Trigger küll ei tohi niimoodi, sest eraldiseisva firmana esitavad nad meile arve. Järelikult pole EPL-i IT-inimestel piisavalt tööd…
- Leht -> Internet on muutumas Internet -> leheks. Ehk kui varem tehti leht valmis ja keegi riputas selle siis ka netti, siis nüüd on pigem niipidi, et päeval online‘is olevad uudised ilmuvad homses lehes.
- Üha rohkem kirjutavad ajakirjanikud ilma inimestega rääkimata, sest põhimõtteliselt saab kõik info kätte juba olemasolevatest tekstidest. Viga muutub tõeks, sest ta on igalpool kirjas. Algteksti tuvastamine hägustub.
- Autoriõigused liiga aegalsed, trad. moodus enam ei tööta. Praegune “hea tava” justkui on kujunenud selliselt, et kui inimene midagi veebi riputab, siis ta eeldab, et seda kasutatakse. Ja inimesed panevad oma lehele teksti, et palun viidake tagasi. Briti lehed kasutavat artiklites teatud märksõnu, mille abil neil on võimalik hiljem üles leida, kas keegi on kasutanud. Korduvatele varastajatele tehakse märkus, et “köhi pappi”.
EPLO-s Aavo kohta kah nupp “…tahab internetis näha teadustööd”
Vahepeal Lembi Ruubel ITL-ist sosistab hea mõte, et kokku viia firmade soovid ja tudengite vajadused. Ehk ilmselt päris paljud juba teavad, et kasvõi lõputöö teema väljamõtlemine on pagana raske ja keeruline. Samas on firmadel vajadused, neid huvitavad mingid konkreetsed küsimused, kui pole aega või oskusi neid teemasid uurida. Oleks ju tore, kui saaks need 2 poolt kuidagi intelligentselt kokku viia.
Allan Sombri – Mis motiveerib sisutootjat?
- Delfi ilmselt Eesti suurim sisutootja, päevas paar-kolmtuhat lehekülge teksti.
- Räägib, et internet väga suur osa asju internetis, kuid minu arvates tegelikult ju vaid pooled kasutavad arvutit ja 43% kasutab interneti. Ehk siis pool Eesti inimestest ei talleta sinna midagi e. biased infoallikas.
- Tagantjärgi selgunud, et paljude asjade jaoks on Eesti turg liiga väike (mis veel uut on? :).
- Riigi sisu on väga palju, kuid teavad vähesed ja kasutavad veel vähesemad. www.riik.ee kasutamine 50x väiksem kui Delfil.
- Siiani pole välja käidud edukat rahaküsimise mudelit, mida kasutaja oleks nõus maksma. Alati oht, et konkurent pakub tasuta. Ennustab, et läheb tasuliseks varem, kui arvata oskab (email). Selle kohta võib lugeda juba EPLO-st. Henrik Roonemaa klõbistas hoolega seal (kus oli PM?). Kommentaarid antud artiklil on päris nukrad, näitavad, et ega lugejad eriti veebiärist ikka taipa. Peaksin sellest eraldi kirjutama, siis läheks kirjuks ära.
- Reklaamikulutused interneti vs. kasutaja internetile kulutatud aeg ei ole proportsioonis. 3% vs 15%.
Lisa: Pets on ka kogu foorumi ilusti kokku võtnud.